Sa oled siin

Pagulased toovad Eesti majandusele kasu mitme aasta pärast

  • Lõuna Liibanoni põgenik. Foto: Masser/Wikimedia Commons

Uuringud näitavad, et kuigi lühiajaliselt vajavad peavarju saanud pagulased riigilt suurt rahahulka, siis pikas perspektiivis hakkavad nad riigile tulu tooma. 
 
Üheks uuringuks on ameeriklaste konsulteerimisfirma Chmura Economics and Analytics’i ülemöödunud aastal avaldatud uurimus Clevelandi paigutatud pagulaste kohta, milles avaldati, et linn toetas pagulasi 4,8 miljoni dollariga. Kaheteist aastaga olid pagulased teeninud linnale tagasi ligi 48 miljonit dollarit tulu.  
 
Eesti võtab järgneva kahe aasta jooksul vastu kuni 600 pagulast. Rahasummat, mis kulub pagulaste peale, ei osanud siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase öelda.
 

„Igal ministeeriumil on omad kulud, meil on näiteks julgeolek, kohanemisprogramm ning teisedki kulud, aga kokkuvõtvat summat kõikide ministeeriumite peale ei oska öelda,“ kommenteeris siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase. 
 

Kase sõnul on kaks aastat alates riiki saabumisest maksimaalne aeg, mil riik pagulasi toetab. Sealt edasi peavad nad ise hakkama saama ning riik hakkab neilt tulu ootama.
 
Endise MTÜ Pagulasabi juhatuse liikme, praeguse Tartu ülikooli Narva Kolledži direktori Kristina Kallase sõnul on probleemiks pagulastele keeleõppeks ja tõlkerahadeks antav summa.
 

„1080 euro eest saab keelt õppida kuus kuud, aga keelt ei õpi nii kiiresti selgeks,“ tõi Kristina Kallas välja pagulaste keeleõppega seonduva probleemi. 
 

Kallas ütles, et kuna lihttöö jaoks on vaja eesti keele oskust, siis läheb aega, enne kui pagulased saavad Eesti tööturul koha.
 

„Nende peale tehtud investeeringud suudavad nad ära maksta pikaajaliselt, aga kohe kindlasti mitte kahe aastaga,“ ütles Kristina Kallas prognoositava tulu saabumise kohta. 

 
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkaitseministri nõuniku Susan Lillevälja sõnul ei anta pagulastele eritoetusi, vaid nad saavad võrdseid toetusi Eesti kodanikega, nagu näiteks toimetulekutoetus, mis on 2015. aastal 90 eurot kuus ja järgmisel aastal 130 eurot. 
 
Kristina Kallase sõnul tahab enamus pagulastest otsida tööd, aga on ka erandeid. Üheks näiteks oli toitlustusasutusse nõudepesijaks läinud pereisa, kes tuli teenitava miinimumpalga tõttu töökohalt ära, kuna ei leidnud mõtet teha 12-tunniseid tööpäevi ja teenida sama palju raha, kui sai sotsiaaltoetust. 
 
Narva Kolledži direktori arvates on miinimumpalk Eestis häbiväärne ning selle tõstmine motiveeriks pagulasi rohkem tööd otsima. 

Märksõnad: 
Majandus
Toimetaja: 
Kadri Org

Lisa kommentaar