Sa oled siin

Pagulaste tugiisikute koolitus tekitab suurt huvi

  • Allikas: www.crs.org

Johannes Mihkelsoni Keskusesse pagulaste tugiisiku koolitusele tahtis pääseda kümme korda rohkem inimesi, kui kohti jagus.
 
Johannes Mihkelsoni Keskuse (JMK) juhataja Tõnu Intsu sõnul valisid koolitajad 160 kandidaadi seast välja 17 inimest, kes läbivad pagulaste tugiisiku koolituse. Tema sõnul plaanivad nad kevadisele koolitusele rohkem kohti avada.
 
Pagulaste tugiisikute koolitusprogrammi assistendi Kristiina Avdonina sõnul arutas JMK seda, et koolitus viidaks kohaliku omavalitsuse tasemele. Näiteks võiks pagulaste tugiisiku koolitust saada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, kes hakkavad pagulastega otse kokku puutuma.
 
Tugiisik kui kohalik abikäsi
 
Avdonina ütles, et tugiisiku ülesandeks on aidata pagulasi suhtlemisel sotsiaaltöötajatega, koolidega ja lasteaedadega. Ka aitab tugiisik neil korda ajada dokumente, mis puudutavad elukohta ja teisi lepinguid, ning tutvustab kohalikku kultuuri.
 
Avdonina sõnul on tugiisikuks kandideerimise peamine põhjus ilmselge soov aidata inimesi, kes ei tunne Eestis kedagi ega tea Eestist midagi. Ainus asi, mida tema sõnul koolitust läbivatelt inimestelt oodatakse on eelnev sotsiaaltöö kogemus valdkonnas, näiteks töötute nõustajana. Ta ütles, et tugiisiku brutotöötasu on 10 eurot tunnis.
 
Tugiisikute koolitamise programm on ka MTÜ Eesti Pagulasabil, kuid juhatuse esimehe Eero Jansoni sõnul koolitavad nad välja vaid vabatahtlikke ning koolitus ei ole veel avalikkusele välja hõigatud.
 
Huvi aitamise vastu kasvab
 
Siiski on tema sõnul huvi pagulaste aitamise vastu suur ning nad said sadu avaldusi vabatahtlikuks aitamiseks. Tema sõnul on nende koolitusprogrammis 40 kohta inimestele, kes soovivad tugiisikuks õppida.
Janson ütles, et sellest hulgast tugiisikutest, kes Eestis praegu on, täiesti piisab praegu vastuvõetavate pagulastehulgaga tegelemiseks. Ta lisas, et üks tugiisik saab korraga tegeleda mitme pagulaste perekonna või üksikisikuga.
 
Ebaõiglane käitumine pani tegutsema
 
Tema sõnul kasvas huvi aitamise vastu suureks peale Vao pagulaskeskuse süütamise juhtumit. „Ma arvan, et see andis emotsionaalse tõuke paljudele inimestele, kes seni ei tahtnud sel teemal oma seisukohta kujundada,“ ütles Janson.
 
Janson rääkis, et vabatahtlikud pakuvad abistamiseks oma aega ja annetusi, kuid ka töö- ja elukohti. Tema sõnul suuremal osal vabatahtlikest ei ole varasemat sotsiaaltöö kogemust ehk tegemist on esmakordsete aitajatega.

Toimetaja: 
Greta Külvet

Lisa kommentaar