Sa oled siin

Pagulasvastast sõimu leevendaksid valitsuse selgitused

  • Pagulaste vastuvõtmise suhtes on eestlastel endiselt vastakad tunded. Foto: Scanpix

Kolmapäeva õhtul Tartus Genialistide klubis toimunud pagulasteemalisel arutelul tõi poliitanalüütik Ahto Lobjakas välja, et eestlaste hulgas on endiselt suur osa inimesi, kes tunneb, et talle pole toimuvat selgitatud ja see kutsub ühiskonnas esile vihailminguid.

Vabaerakonda kuuluv kirjanik Ülo Mattheus ütles, et pagulasvastane hoiak on inimesele omane kaitsereaktsioon. “Võõraviha taga peitub pelgus võõra ees, mis pärineb iidsest ajast, kui olime alles krokodillid,” rääkis Mattheus.

Tema sõnul on valitsus pagulasteemale valesti reageerinud. “Valitsus hakkas rahvast rahustama, et toome Eestisse vaid 150 põgenikku, kuid hiljem see arv muutus ja tekkisid vandenõuteooriad, kui palju siis põgenikke võetakse ja kas tasub üldse valitsust uskuda,” selgitas Mattheus.

Semiootik Mihkel Kunnus nägi ühiskondliku lõhenemise taga valitsuse kiireid samme. “Lõhenemine algas kooseluseadusest alates, siis tuli aktsiisitõus ja nüüd pagulasteema.” Kunnuse sõnul on inimeste pahameel ja solvumine õigustatud ja vaja oleks lepitusrituaali.

Mattheuse sõnul ärritab rahvast, et Eesti saadikud Euroopa Liidus käivad kodumaal justkui saadikud sealt kaugelt Euroopa Liidust ja ütlevad, mida tuleb ära teha.

Reformierakondlasest riigikogu liikme ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul algas pagulasteemaline kommunikatsioon valest otsast. “Eesti sai korralduse Euroopa Komisjoni presidendilt, kuid käsu peale on keeruline midagi teha,” selgitas ta.

“Soomlased hakkasid põgenikke vastu võtma vabatahtlikult ja nad on selles edukad,” tõi Palling näite. Tema sõnul peitub võti selles, et enne, kui soomlased otsuse langetasid, tegi Soome valitsus pagulasteemalise suvetuuri ehk käis suuremates keskustes ja suhtles inimestega.

Palling tõdes, et sellega on Eesti hiljaks jäänud. “Arvan, et Eesti tulevik saab olema hästi lihtne - kui põgenikud siia reaalselt saabuvad, tekib meil ka kogemus,” lisas ta.

Mattheuse seisukoht oli, et järgmine põlvkond suhtub põgenikesse teistmoodi ning võõraga seonduv hirm kaob. “Londoni metroos pole enam ilusad valged inimesed, vaid koos kogu maailma paabel,” ütles Mattheus. “Kui praegustel noortel sünnivad lapsed, elavad nad Eestis, kus on samuti rahvaste paabel ja võtavad seda loomulikult,” lisas ta.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Linda Eensaar

Lisa kommentaar