Sa oled siin

Perearstide uste taga on pikad järjekorrad

Perearstide vastuvõttu tuleb mõnikord kuni viis päeva oodata ja lisaks kohale jõudnuna tunnikese ukse taga aega surnuks lüüa. Perearst Eva Loskiti sõnul on massiliselt neid, kes vajavad üle aja minevat abi.
 
Kuigi perearstid määravad vastuvõtuajad üldiselt ise, on üldtunnustatud normaeg 20 minutit.
 
Loskiti kinnitusel on see suur probleem ja paljude patsientide puhul jääb ettenähtud vastuvõtu aeg lühikeseks. „Oi, neid on massiliselt,“ ütles ta murelikult. „Inimeste abivajadus on lihtsalt suurem.“ Loskit tõi näiteid juhtumeist, kus tuleb kurva teate saanud patsiente lohutada või digiretsepti keskusest selgub, et inimesed pole ravimeid ostnud ja neid tuleb õpetada.
 
Tartu Ülikooli kliinikumi eetikakomitee liige Margus Ulst selgitas, et digiretsepti kasutades saavad arstid näha, kas patsient on määratud ravimid välja ostnud. Loskit kiitis seda väga, kuid nagu igal teenusel, on sellelgi omad vead. „Elektroonilised süsteemid on küll head, aga otsingute tegemine paratamatult võtab mingi aja.“
 
Vaatamata digiretseptide kasutamisele on viimati septembris perearsti külastanud Kadri-Liis Rehtlal vastakad emotsioonid. Ühest küljest oli tal digiretseptiga ravimite ostmine tõesti lihtne, kuid teisalt pidi põskkoopapõletikuga arsti juures käinud Rehtla oma korda ligi poolteist tundi ootama.
 
Harvad pole ka seigad, kui haiged pääsevad vastuvõtule alles kolme või nelja päeva pärast. Perearst Loskit kinnitas, et tema juurde pääseb küll kiiremini, aga siis võib patsiente tabada Rehtla saatus ehk tuleb oma järjekorda küllaltki kaua oodata.
 
Lahendusi otsides jäid Ulst ja Loskit aga jänni. Ulst pakkus ainsa variandina välja seda, et õdede tööd tuleb muuta efektiivsemaks. Lihtsamad mured peaks rohkem neile jätma, et arstid saaksid tegeleda tõsisemate küsimustega.
 
Loskiti sõnul taandub aga kõik rahalisele poolele. Kui oleks rohkem raha, siis saaks investeerida suuremas mahus ruumidesse ning saaks ka võtta tööle rohkem inimesi. „Tervis on ootamist väärt. Siin ei saa kiirustada,“ leidis ta samas probleemis ka positiivse külje.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Andra Kirna

Lisa kommentaar