Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli koostööl ilmunud uurimuse ,,Pilliroog ja selle kasutamise võimalused” andmetel on Eesti rannikualadel pilliroo kasvualad ajavahemikul 1996–2009 laienenud umbes 2,5 korda, see tähendab keskmiselt 276 hektarit juurdekasvu aastas.

Sa oled siin

Pilliroog põgeneb järvekallastelt sisemaale

  • Pilliroog. Autor: Signe Ivask
    Pilliroog. Autor: Signe Ivask

Harilik pilliroog on peamiselt järveäärne taim, kuid kraavide ja jõgede kaudu levib see kiiresti edasi. Emajõeäärne ja Supilinna tiik on pilliroogu mitmekümnete meetrite ulatuses täis ning tuleb alustada tõrjet, et pidurdada selle levikut kaugemale sisemaale.
 
Mitme meetri kõrguseks kasvav pilliroog on oma kuni poolemeetriste lehtedega Eesti suurim kõrreline ning võib soodsates tingimustes kasvada isegi kiirusega viis meetrit aastas. Taim kasvab äärmiselt tihedalt ning lopsakalt, konkureerides teiste taimedega (näiteks vesimündiga, ussilillega, vesikanepiga, lõosilmadega jne) ja varjutades alustaimestikku.
 
Kuna pilliroo paljunemine toimub risoomi abil, võtab väikese ala ülevõtmine väga vähe aega. Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli koostööl ilmunud uurimuse ,,Pilliroog ja selle kasutamise võimalused” andmetel on Eesti rannikualadel pilliroo kasvualad ajavahemikul 1996–2009 laienenud umbes 2,5 korda, see tähendab keskmiselt 276 hektarit juurdekasvu aastas.
 

Emajõe lodjaseltsi juhataja Priit Jagomägi ütles, et lodjasõite pilliroog üldiselt ei takista, kuid väiksemate paatidega tekib mure: ,,Kahel pool on suur roheline müür, midagi rohkem näha ei ole. Väiksemate paatide pealt kaovad vaated jõe peale ära.”
 

Uurimuse üks kaasautoritest, Tallinna tehnikaülikooli professori Ülo Kase sõnul on pilliroog väga kasulik ja mitmekülgne materjal. Pilliroo kiirel kasvul on ka negatiivne külg, sest kui järved kasvavad kinni, pole lindudel pesitsemiskohti.
 
Teine pillirooga kaasnev oht on metaan. Kuna tegu on püsikuga ehk mitmeaastase taimega, kuivab taim pärast paariaastast kasvamist ära, vajub põhja ning jääb sinna kõdunema. Nii tekitab see juurde põhjapinnast ja kiireneb veekogude kinnikasvamine. Pilliroo prahist tekib paks mudakiht ning toimub käärimisprotsess, millest eraldub vette metaani, mis on üks kasvuhoonegaasidest.
 
Emajõe lodjaseltsi juhataja Priit Jagomägi ütles, et lodjasõite pilliroog üldiselt ei takista, kuid väiksemate paatidega tekib mure: ,,Kahel pool on suur roheline müür, midagi rohkem näha ei ole. Väiksemate paatide pealt kaovad vaated jõe peale ära.” Samuti on probleem rahva kaldalepanekuga, sest pilliroo kiire kasvuga jääb puhtaid kohti aina vähemaks. 
 
Tartu linnamajanduse haljastuse peaspetsialisti Inga Kiudorfi sõnul tuleb leida kuldne kesktee, sest tegu ei ole invasiivse liigiga. ,,See on mitme otsaga asi. See on see looduslik valik. Inimene ei pea sekkuma põhimõtteliselt sellesse, loodus ise kujundab,” ütles Kiudorf, millega andis ta mõista, et linnamajanduse meelest probleem puudub ning nende poolt pilliroo vastu tõrjet ei alustada.

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv

Lisa kommentaar