"Kui süüdistatav kohtus nutab ja andeks palub, siis võib seda karistusseadustiku järgi käsitada puhtsüdamliku kahetsusena, mis on karistust kergendav asjaolu." Anneli Soo, Tartu Ülikooli karistusõiguse lektor

Sa oled siin

Pistoriuse vangistus oleks Eestis oluliselt pikem

  • Foto: Freeimages.com

Kuuekordne paraolümpiavõitja Oscar Pistorius mõisteti hiljuti viieks aastaks vangi oma tüdruksõbra Reeva Steenkampi ettekavatsemata tapmise eest, kuid tegelikkuses tuleb lõuna-aafriklasel vangikongis veeta ilmselt kümme kuud. Eestis aga poleks taoline vanglakaristuse lühendamine mõeldav olnud.
 
Tartu Ülikooli karistusõiguse lektor Anneli Soo sõnas, et Eestis sellist karistuse liiki nagu ettekavatsemata tapmine ei olegi. "Tapmise eest võidakse Eestis inimest karistada 615 aasta pikkuse vangistusega, millest võib isiku raske haiguse korral vabastada," ütles Soo.
 
Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas aga lausus vastupidiselt Soole, et parasportlase karistus meie kodumaal võinuks Lõuna-Aafrikas määratud viie aastasest vangistusest isegi lühem olla. "Nii palju kui ma Pistoriuse teo kvalifikatsiooni üle ajakirjanduse vahendusel otsustada oskaks, vastaks see Eestis ettevaatamatu surma põhjustamise koosseisule ja sel puhul oleks selline karistus ka Eesti mõttes täiesti mõeldav pigem võiks karistus (taolise juhtumi korral T.R.) isegi lühem olla," sõnas Parmas. Ta lisas, et Eestis poleks mõeldav variant, kus karistuseks määratud viieaastase vangistuse puhul tuleks reaalselt vangikongis veeta kümme kuud.
 
Soo sõnade kohaselt võib Pistoriuse-taoline ülim emotsionaalsus kohtusaalis, vähemalt Eesti seaduste kohaselt, mängida tähtsat rolli süüaluse karistuse määramisel. "Kui süüdistatav kohtus nutab ja andeks palub, siis võib seda karistusseadustiku järgi käsitada puhtsüdamliku kahetsusena, mis on karistust kergendav asjaolu," ütles Soo. Tema sõnul peab taoline kahetsus veenma kohut, üksnes sellisel juhul võib karistust kergendava asjaolu teema arutlusele tulla.
 
Viru vangla spetsialist-psühholoog Mari-Liis Mägi lausus, et pistoriuslik emotsionaalsus kohtusaalis võib kohtunikke mõjutada küll. "Kohtunik on inimene ning inimesed on empaatilised, seega (selline käitumine – T.R.) mõjutas kohtunikku kindlasti," sõnas Mägi. Ta lisas, et samas võis kohtunik Pistoriusest mõelda kui ennasttäis riiukukest, kes lihtsalt manipuleerib ning arvab, et saab alati oma tahtmise.

Toimetaja: 
Merilin Sarapuu

Lisa kommentaar