Sa oled siin

Prügikastide paigutus raskendab tudengite prügisorteerimist

  • Prügikastid. Allikas: Pixabay

Maaülikooli ühiselamutes on jäätmete sorteerimine tudengite sõnul ebamugav ning neil on selleks vähe motivatsiooni, kuna erinevad prügikonteinerid on puudu ja osa olemasolevatest on ebaloogiliselt ja üksteisest kaugele paigutatud.
 
Maaülikooli suurema ehk Torni ühiselamu juures on tudeng Stella Miili sõnul olemas vaid bio- ning olmejäätmete prügikonteinerid. Muude jäätmete sorteerimiseks tuleb prügiga kõndida umbes 150 meetrit maaülikooli teise, Bettoni-nimelise ühiselamu juurde. Seal asuvad aga ühed konteinerid maja ees ning teised maja taga, mis on Miili sõnul Torni elanike jaoks ebamugav ja tülikas.
 
Miil selgitas, et tema jaoks on selline prügikastide ebaloogiline paigutus probleem, mis võib vähendada keskkonnasõbralikku käitumist. "Paljud tudengid näevad, et lähedal pole õigeid prügikaste, nii et nad rohkem ei pingutagi, et sorteerida," ütles ta. 
 
Keskkonnakaitse üliõpilaste seltsi esimehe Jürgen Hendrik Voitka sõnul ei tohi ühiselamus elamine keskkonnasäästlikku käitumist takistada. "Kui noorte sorteerimisvõimalusi raskendada, siis tekib laiskus ja kaob hea tahe," sõnas ta. Voitka lisas, et konteinerite paigutus tuleb üle vaadata ja parem lahendus leida. 
 
Bettoni ühiselamu elanik Timo Kustala kirjeldas, et praegu on ühiselamus prügisorteerimine pigem harv nähtus. "Tudengid on kas lihtsalt laisad või ei ole teadlikud sellest, kuidas sorteerida" selgitas Kustala. Üksinda on jäätmeid Kustala sõnul pea võimatu sorteerida, kuna köögialas on ühine prügikast. "Terve elamuboksiga tuleks sorteerimine läbi rääkida, aga see õnnestub harva," ütles ta. Motivatsiooni sorteerida on Kustala sõnul vähe ka segaselt paigutatud prügikastide tõttu.
 
Ühiselamute kinnisvara halduri Karl Zeigo sõnul on olukord ajutine. "Terves linnakus on plaanis kõik ühes prügisorteerimisvõimalustega välja ehitada," lisas ta. Zeigo selgitas, et ükski konteiner puudu ei ole, kuna kahe ühiselamu territooriumi võetakse ühe kinnistuna ning seega on kõik prügikastid tagatud. Zeigo sõnul on enamus kaste paigutatud väiksema ehk Bettoni ühiselamu juurde, sest Torni elamu ümber on ala liiga väike. Zeigo põhjendas, et prügikastid on paigutatud ümber elamu, et need oleksid rohkem varjatud ning ala silmale ilusam. 
 
Tudengite vähest motivatsiooni prügi sorteerida Zeigo kommenteerida ei osanud. "Kõik hakkab pihta kodusest kasvatusest. Kui seda pole, ei saa siin tuhandele inimesele selgeks teha, kuhu ja mis prügi panna tohib," ütles ta. 
 
Kahes ühiselamus elab praegu kokku 941 tudengit. Keskkonnahariduse spetsialisti Piret Valge sõnul on oluline, et ühiselamus jäätmeid sorteeritaks, kuna seal elab niivõrd palju inimesi. Sobivad sorteerimistingimused on Valge sõnul samuti tähtsad. "Kui ühiselamus saab sorteerimine harjumuseks, siis oma elu peale minnes see ju jätkub," ütles ta.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Armas Riives

Lisa kommentaar