Tänavusest presidendivalimiste kampaaniast on jäänud mulje, nagu üritaksid kandidaadid üksteise võidu rahvale tõestada, miks just nemad peaks presidendiks saama.

Sa oled siin

Presidendikandidaadid saavad meedialt liigset tähelepanu

Kommunikatsioonieksperdid leiavad, et ajakirjandusväljaanded pingutavad tänavuste presidendivalimiste kajastamisega kohati üle. 

Tänavusest presidendivalimiste kampaaniast on jäänud mulje, nagu üritaksid kandidaadid üksteise võidu rahvale tõestada, miks just nemad peaks presidendiks saama. Tegelikult on Eesti aga parlamentaarne riik, kus presidendi võim on põhiseadusega piiratud ning seetõttu ei saa ta oma valijale ehk valimiskogu liikmele konkreetseid lubadusi anda. 

Rull tõi ka välja, et kandidaadid väsitatakse rohkete kohtumiste, väitluste ja debattidega ära.

Kommunikatsiooniekspert Ivo Rull ütles, et presidendivalimised on poliitiline teema, millest saavad kõik aru. „Ma olen nõus, et seda teemat on kergelt üle eksponeeritud,“ lausus Rull. Ta lisas, et isegi tema keskmisest suurema poliitikahuvilisena ei jõua ega taha enam kõike jälgida, mida presindedvalimistest kirjutatakse. Rulli sõnul kajastab meedia presidendivalimisi selgelt klikkide, vaadatavuse ja kuulatavuse huvides rohkem, kui tegelikult kandidaatide seisukohtade selgitamiseks vaja oleks. 

Rull tõi ka välja, et kandidaadid väsitatakse rohkete kohtumiste, väitluste ja debattidega ära. See on tema sõnul inimkatsetele sarnanev tegevus, sest viimse piirini viidud kandidaadid kipuvad lõpuks eksima.  

Kommunikatsiooniekspert Agu Uudelepp ütles, et tema hinnangul on meedia presidendivalimiste kajastamisega üle pingutanud. Uudelepa sõnul peaksid ajakirjanikud rohkem rääkima sellest, mida president teha saab, mitte laskma kandidaadil rääkida juttu, mis meeldib valijameestele. „Sellise asja võimaldamine ei tee tegelikult ajakirjandusele au,“ ütles Uudelepp. 

Sel laupäeval läheb presidenti valima 335 valimiskogu liiget, mitte kogu Eesti rahvas. Milleks siis avalik arutelu? 

Politoloogi Rein Toomla sõnul peaksid presidendikandidaadid rääkimise ja debattides osalemisega harjunud olema, sest nad on poliitikud. Toomla leidis, et käimasolevaid debatte pole liiga palju ning kandidaadid vajavad avalikku arutelu selleks, et avalikkus ja valijamehed saaksid nende põhimõtetest ühesuguse pildi. 

Kommunikatsioonieksperdi Andreas Kaju hinnangul läheb valimiskogu liikmetele avalik arvamus rohkem korda kui riigikogu liikmetele ning seetõttu kandidaadid meediakajastust vajavadki. 

Kaju lisas, et põhjus, miks on viimasel ajal nii palju debatte, peitub valimiskorralduses. Periood, mis jääb riigikogu valimisvooru ja valijameeste kogu valimisvooru vahele, on lühike.

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar