Sa oled siin

Puitmajade ehitajatel napib erialaseid teadmisi ja oskusi

  • Puitmajade ehitajad ei oma tihti piisavaid oskusi ja teadmisi ning suhtuvad enda täiendamisesse passiivsusega. Foto: freeimages.com

Tartumaal asuvate puitmajade tootmise ja ehitamisega tegelevate ettevõtete peamisteks muredeks on töötajate suhtumine ametisse ning inseneride ebapiisav haridus.
 
Eesti puitmajaklastri arendustöötaja Pille Laub rääkis, et mitmed tootjad on kurtnud just puitkonstruktsioone projekteerivate inseneride õppekvaliteedi üle. „Üks peamisi probleeme on ikka tööjõud, vaja on insenere ja reaalsetele vajadustele vastavat haridust,” sõnas Laub.
 
Puumajatehase OÜ juht Ando Arvisto ütles, et projekteerimistega on neil kohati probleeme, kuid seni on hakkama saadud. „See on terves Eestis üks pudelikael - puitkonstruktsioonide projekteerijaid ei ole eriti palju,” sõnas Arvisto.
 
Ehitusinsenerid vajavad pidevat juurdeõpet
Arvisto rääkis, et Puumajatehas teeb koostööd suurtellijatega, kuid suurimates raskustes on just need firmad, mis tegelevad väikeklientidega. Sel juhul tuleb iga maja jaoks teha eraldi projekt. Ando Arvisto ütles, et iga insener peaks oma teadmisi täiendama juba sellepärast, et mitmetes riikides on paika pandud eritingimused antud alal töötamiseks. Ka Eestis uuenevad projekteerimisnõuded pidevalt.
 
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis puitkonstruktsioonide ainet õpetav Illimar Kalk on Eesti ainukese katusega puitsilla projekteerija. „Need õppejõud, kes on mingi praktilise baasiga, katsuvad vähemalt oma aine raames neid nüansse välja tuua,” sõnas Kalk. Tema sõnul on nii välja kujunenud, et tudeng spetsialiseerub alles hiljem. „Teisalt on nii, et kui kursuse läbib tudeng, kes saab alumise otsa hinde ja läheb kuhugile tööle, siis ta võibki jätta natuke ebapädeva mulje,” rääkis Kalk.
 
Töötajad pole enda täiendamisest huvitatud
Eelmisel aastal teist korda järjest Tartumaa edukama ettevõtte tiitli pälvinud Kodumaja aktsiaseltsi juhatuse esimehe Lembit Lumbi sõnul ei ole inseneride haridus siiski valdkonna põhiprobleem. „Samaväärsed on üleüldised tööjõuprobleemid ja mitte ainult kvalifikatsiooni kontekstis,” rääkis Lump. Lumbi sõnul on üldisemaks hädaks tööliste leige suhtumine oma töösse. „Selliseid, kes tahaksid olla profid või saada profiks – sellistest on puudus. Ja võib-olla veel suurem puudus kui inseneridest,” ütles Lump.
 
Tööjõuprobleemi rõhutas ka Nord Domus Houses OÜ juht Tarmo Schmidt. „See on väga töötajakeskne valdkond, tööjõud paneb selgelt asjad paika,” ütles Schmidt. Tema sõnul on noored töötajad reeglina liikuvamad, neil on vähem kohustusi ja nad vahetavad sagedasti töökohta. Vanemas eas töötajad on seevastu püsivamalt ühe töö peal.

Märksõnad: 
Uudised
Toimetaja: 
Dagny Viks

Lisa kommentaar