Puudega inimeste soove pole lihtsalt arvesse võetud. 
Isamaa ja Res Publica Liidu liige ning riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna

Sa oled siin

Puuetega inimesed püüavad peatada töövõimereformi

  • Meeleavaldustel võib olla tarvis ruuporit. Foto: freeimages.com

Erivajadustega inimesi koondavad organisatsioonid ja ühingud loodavad seista töövõimereformi vastu rahvaalgatusega.
 
Tartus töövõimereformi vastase meeleavalduse korraldanud Meelika Siilsalu ütles, et kavatseb reformivastaste allkirjadega petitsiooni selle (eelmise – toim.)  nädala lõpul riigikogule saata. Allkirjade abil loodab ta jõuda selleni, et puudega inimeste seisukohad oleksid parlamendile selged ning riigikogu ei laseks töövõimereformil jõustuda. „See (seaduseelnõu – M.V.) tuleb peatada ja asjad ümber korraldada,“ ütles Siilsalu.
 
Isamaa ja Res Publica Liidu liikme ning riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahkna sõnul tuli valitsus välja pooliku eelnõuga. Siilsalu, kellel on ka endal nägemis- ja liikumispuue, ei usu, et see reform praegusel kujul töötaks. Ta lisas, et eelmisel aastal tellis sotsiaalministeerium Saar Pollilt uuringu, mis väitis samuti, et reform ei ole jätkusuutlik.
 
Tsahkna rääkis, et praegu on tekkinud olukord, kus valitsus, eesotsas tervise- ja tööministri Urmas Kruusega, ütleb, et rahval pole töövõimereformiga kaasnevate muudatuste osas õige arusaam ja valitsusel on. „Puudega inimeste soove pole lihtsalt arvesse võetud,“ lisas Tsahkna.
 
Siilsalu sõnul teeb olukorra eriti piinlikuks see, et ministeeriumi ametnikud valmistavad seaduseelnõu ette, aga asjaosalised (puudega inimesed – M.V.) peavad omast vabast ajast seadused läbi töötama, et oma õigusi kaitsta.
 
Reformi on tarvis
 
Samas nõustusid nii Siilsalu kui ka Tsahkna, et töövõimereform on vajalik. Reformi vajalikkust kinnitas ka Reformierakonna ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Aare Heinvee, kuid lisas, et puudega inimesi ei saa tööle meelitada aktiivsusnõudega, nagu praegune reform teha üritab. Aktiivsusnõude all pidas Heinvee silmas reformi osa, mille järgi on puudega inimesel õigus rehabilitatsioonile ainult sel juhul, kui ta on töötukassas märgitud aktiivse tööotsijana.
 
Heinvee sõnul tasuks reformi vastuvõtmise asemel katsetada uuendusi mõnes väikses linnas või asulas. Katsetuse tulemustest näeksid poliitikud, kas ja kuidas reform töötaks.
 
Siilsalu avaldas lootust, et nädala lõpus riigikogule üle antav rahvaalgatus, millel on juba rohkem kui 1500 allkirja, suudab seaduse vastuvõtmise peatada. „Iga samm, mis pöörab tähelepanu, on heakskiitu väärt,“ ütles Tsahkna rahvaalgatuse idee kohta. 

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Triin Ärm

Lisa kommentaar