THMK õpetaja Marika Säde sõnul kestavad õppereisid 3–7 päeva ning toimuvad 2–3 korda aastas kõigile kaheteistkümnele klassile. Ta täiendas, et lisaks suhtlemisele toimub reisidel ka tõsine õppetöö. 

Sa oled siin

Reisiõpe tõestab end tõhusa õppemeetodina

Tartu Herbert Masingu kooli (THMK) õpetajad on välja töötanud uue õppemeetodi – reisiõppe. THMK direkori Tiina Kallavuse sõnul on meetod hariduslike erivajadustega laste sotsiaalsete oskuste arendamisel asendamatu.
 
THMK-is õpivad tunde- ja käitumishäirete ning krooniliste kehaliste haigustega lapsed. Tiina Kallavuse sõnul veedavad nad enamuse ajast koolis ja kodus ehk turvatsoonis, mistõttu on nende suhtlusring väike ning sotsiaalsed oskused kesised. Ta tõdes, et sellistel lastel on klassiruumis teadmiste omandamine raskendatud ning nad kipuvad koolist poole päeva pealt minema kõndima. Kallavus rääkis, et õppereisid loovad võimalusi ebameeldivate sundolukordadega toimetulekuks. Kallavus seletas, et kui laps koolis kaaslase peale vihastab, saab ta temast eemalduda.
Õppereisil peab õpilane sama seltskonnaga koos olema ja hakkama saama mitu päeva, ütles Kallavus.  

THMK õpetaja Marika Säde sõnul kestavad õppereisid 3–7 päeva ning toimuvad 2–3 korda aastas kõigile kaheteistkümnele klassile. Ta täiendas, et lisaks suhtlemisele toimub reisidel ka tõsine õppetöö. 

THMK direktor Tiina Kallavus nentis, et reisiõppes on ühendatud kõik hariduspoliitika uuenduslikud õppemeetodid nagu tagurpidi klassiruum, miljööteraapia ja ainete lõimimine. Ta selgitas, et tagurpidi klassiruumi puhul tutvuvad õpilased materjalidega kodus ning rakendavad õpitut õppereisil või koolitunnis. 

Säde lausus, et aineõpetajad valmistavad lastele õppereisidel täitmiseks ette töölehed ja -ülesanded, mida kontrollitakse hiljem koolis. Ta lisas, et peale reisi analüüsivad õpilased enda käitumist ja saadud kogemusi. Säde rääkis, et analüüse õpilaste kohta koostavad ka õpetajad.  

THMK õpetaja ja haridustehnoloogi Urmas Vessini sõnul on kooli personal reisiõpet rakendanud ning arendanud ligi 20 aastat. Vessini hinnangul näitab pikaajaline kogemus, et reisiõpe on parim võimalus laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Ta rääkis, et selle tulemusel ei riku gümnaasiumi õpilased enam korda, peavad kellaaegadest kinni ning kutsuvad isegi nooremaid õpilasi korrale.  

THMK direktor Tiina Kallavus nentis, et reisiõppes on ühendatud kõik hariduspoliitika uuenduslikud õppemeetodid nagu tagurpidi klassiruum, miljööteraapia ja ainete lõimimine. Ta selgitas, et tagurpidi klassiruumi puhul tutvuvad õpilased materjalidega kodus ning rakendavad õpitut õppereisil või koolitunnis. Õppereisidel kasutatakse miljööteraapiat ehk iga tegevus on läbi mõtestatud ja raviva toimega, ütles ta. Ainete omavaheline lõimimine muudab teadmiste omandamise loomulikuks ning põhjalikuks, seletas Kallavus. 

Kallavuse sõnul tõdevad lapsevanemad tänu reisiõppele, et laps saab väljaspool kodu hakkama ka ilma nendeta. Lapse iseseisev toimetulek tõstab tema enesehinnangut ja muudab teda avatumaks, rääkis Kallavus. “See on nagu nina piima sisse toppimine, millele järgneb avastus: issand, kui ilus on maailm!” ütles ta. 

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar