Me ajame oma puhastites nõelasilma taga, aga Venemaa reostab samal ajal Läänemerd palju hullemini
Markus Raudkivi, Tartu ülikooli keemia instituudi töötaja

Sa oled siin

Reovee väikepuhastid surutakse piirnormidesse

  • Ajal, mil pardid Emajõel sügisilma naudivad, mõtisklevad väikepuhastite haldajad tuleviku üle. Foto: Siim Kaasik

Järgmisest aastast kehtima hakkav reovee puhastamist reguleeriv määrus sätestab väikepuhastitele piirväärtused, mille täitmine nõuab suure osa reoveepuhastite ümberehitust.
 
Tartu ülikooli keemia instituudi reovee laboris töötav Markus Raudkivi selgitab, et praegu kehtiva määruse järgi tuleb väikepuhastitel vee puhastamisega lihtsalt hakkama saada. Uus määrus sätestab väikepuhastitele aga karmid piirnormid.
 
Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia magistrandi Raimond Velleri hinnangul ei suuda väikepuhastid uues määruses ette kirjutatud piirväärtusi kätte saada.  Selleks, et uute normidega kooskõlas olla, tuleb kogu protsess ümber ehitada. “Ümberehitus nõuab kahtlemata ülisuuri investeeringuid, aga kui väikepuhastid ei taha maksta igas kvartalis üüratuid trahve, pole muud võimalust,” lausus Veller.
 
Emajõe Veevärgi tootmisjuhi Rajko Ratturi sõnul on uued piirnormid kõige suuremaks probleemiks just vanadele väikepuhastitele. Emajõe Veevärgi hallatavad väikepuhastid on Ratturi sõnul õnneks kõige rohkem nelja aasta vanused.
 
Ratturi sõnul võivad kõige suuremad probleemid tekkida neil Haage puhastiga, sest seal ollakse raskustes lämmastikusisalduse vähendamisega. “Lihtne ei saa olema, sest uue määruse nõuded on karmid, kuid proovime hakkama saada,” lausus Rattur.
 
Markus Raudkivi ütles, et reovee puhastamise reguleerimine on vajalik, kuid antud hetkel on väikepuhastitele kehtestatud piirväärtused tobedad. “Me ajame oma puhastites nõelasilma taga, aga Venemaa reostab samal ajal Läänemerd palju hullemini,” lausus Raudkivi. 

Toimetaja: 
Siim Kaasik

Lisa kommentaar