Toivo Orgusaar Eesti kalurite liidust ütles, et enamus võrgud, mis järve jäetud, on odavad Hiinas tehtud nakkevõrgud, millest harrastuskalameestel kahju pole. Tema sõnul hoolivad kalamehed oma varast ning kui tegemist oleks kallite ja kvaliteetsete võrkudega, mindaks neile järele. 

Sa oled siin

Roiskunud kalad reostavad Peipsi järve

Peipsi järvest leiti kokku 785 omanikuta nakkevõrke, mida oli kokku 55km,  sinna kinni jäänud kalad olid roiskuma läinud, see toob kaasa järve õitsemise ja vetikate vohamise.  

Markus Vetemaa Tartu Ülikooli kalanduse osakonnast ütles, et kalad, mis on omanikuta võrkudesse kinni jäänud ning mädanema läinud, levitavad järve lämmastikku. Lämmastik, mis kala roiskumisel eraldub, soodustab sinivetikate vohamist ning järve vee õitsemist. Vetemaa sõnul on kala paljudele Peipsi ääres elavatele inimestele sissetuleku allikaks ja on kahju, et see kaotsi läheb.  

Lea Saar Lõuna-Eesti kalastajate klubist sõnas, et võrgud on järve jäänud, kuna mõned inimesed ei viitsi järele minna või unustavad, kuhu selle jätsid. 

Toivo Orgusaar Eesti kalurite liidust ütles, et enamus võrgud, mis järve jäetud, on odavad Hiinas tehtud nakkevõrgud, millest harrastuskalameestel kahju pole. Tema sõnul hoolivad kalamehed oma varast ning kui tegemist oleks kallite ja kvaliteetsete võrkudega, mindaks neile järele. 

Kui võrk jääb järve, siis hakkab toimuma ghost fishing, see tähendab, et kala jääb võrku kinni, läheb koos sellega põhja, hakkab roiskuma ning lõpuks mädaneb ja võrk tõuseb uuesti pinnale. Ring hakkab algusest peale, kala jääb kinni ja läheb mädanema. See on täielik kala raiskamine, kõik need kalad, mis sinna kinni jäävad võiksid olla kellegi toidulaual, sõnas Vetemaa.  

Lea Saar Lõuna-Eesti kalastajate klubist sõnas, et võrgud on järve jäänud, kuna mõned inimesed ei viitsi järele minna või unustavad, kuhu selle jätsid. Tema sõnul võib olla põhjuseks ka see, et tuul on võrgud algsest asukohast minema triivinud ning mõni laev tõmbab selle oma vindi külge. 

Üks põhjus, miks võrgud vette jäetakse, on see, et need on sisse pandud öösel röövpüügi eesmärgil. Päeval on piirkonnas nähtud inspektsiooni ja siis ei julgeta nendele järele minna, sest kardetakse vahele jäämist, sõnas Orgusaar.  

Saare sõnul ei ole võrkude laokile jätmine kiiduväärt, kuna neisse jäävad kalad kinni  ja siis läheb kala raisku. Samuti kurtis ta, et ise kalal käies ja landiga püüdes jäävad võrgud landi külge kinni ning vanades võrkudes olev vananenud kala on ebameeldiv.  

Vetemaa sõnul on olemas kindel probleem, millele on lahendust vaja. Tema meelest oleks üks lahendus see, kui inimesed ise mõistaksid, et võrke ei tohi jätta vedelema, kuna see reostab järve. Teine lahendus on see, et keskkonnainspektsioon koos piirivalvega käivad järve puhastamas ning võrke välja korjamas. 

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar