"Tihtipeale kandideeritakse tööle ilma eriliste oskusteta ning me peame inimesed ise välja koolitama, kuna kutsekoolides enam ju ei õpetata saabaste õmblemist."  Kristel Pärn-Mägi, Samelini personalijuht

Sa oled siin

Samelinil napib oskuslikke õmblejaid

  • Samelinis valmistatud jalatseid kasutavad nii Eesti kui ka Norra ajateenijad. Foto on illustratiivne. Foto: Freeimages.com

Jalatsitootjat Samelin vaevab kvaliteetsete ning väljaõpetatud töötajate puudus, kuna õppeasutused ei paku jalanõude õmblejatele vajalikku väljaõpet.
 
Tartus asuva Samelini personalijuht Kristel Pärn-Mägi ütles, et peamiseks probleemiks ei ole töötajate leidmine, vaid kandideerivate inimeste ebapiisavad oskused. "Tihtipeale kandideeritakse tööle ilma eriliste oskusteta ning me peame inimesed ise välja koolitama, kuna kutsekoolides enam ju ei õpetata saabaste õmblemist," nentis Mägi. "Just väheste oskuste tõttu jääb kümnest õmblejaks soovijast keskmiselt umbes kaks inimest meie juurde tööle," lisas ta.
 
Mägi lausus, et saabaste – eelkõige militaarsaabaste – õmblemine on palju raskem kui riideesemete valmistamine ja masinad pole ka samad, mida kasutatakse tekstiiliõmbluses. Ta lisas, et praegu töötab Samelinis 50 õmblejat, kellest 30 valmistavad militaarsaapaid, mida kasutavad näiteks Eesti kaitsevägi ja Norra armee.
 
Tartu kutsehariduskeskuse kergetööstuse ning kodu- ja iluteeninduse osakonna juhataja Liivi Lõhmussaar ütles, et saapaõmblemise eriala puudub valikust, kuna otsest vajadust selle järele pole. "Arvan, et puudu on uuring, mis tõestaks, et saapaõmblejaid oleks praegu tõepoolest hädasti vaja," rääkis ta.
 
Lõhmussaar lausus, et koostöö Samelini ja Tartu kutsehariduskeskuse vahel oleks võimalik, aga see nõuaks mõlemapoolset huvi. Lisaks pole tema sõnul koolil selliseid õpetajaid, kes oskaksid saapaõmblemist õpetada. "Meil on rätsepad ja rõivaõmblejad, kes ilmselt ei ole pädevad jalanõude õmblemist õpetama," sõnas Lõhmussaar.
 
Tartu linna kesk- ja kutsehariduse peaspetsialist Toomas Liivamägi ütles, et pelgalt ühe asutuse – antud juhul Samelini – järgi on keeruline õppekava avada. Tema sõnul võiks saapaõmblemine olla tekstiiliõmblemise üks osa, kus eriti suur tähtsus peaks olema praktika pakkumise võimalusel. "Praktika küsimused on väga keerulised, aga usun, et võiksime proovida võtta eeskuju Saksamaast, kus kutseõppes on praktikal äärmiselt suur roll," lausus Liivamägi.
 

Toimetaja: 
Merilin Sarapuu

Lisa kommentaar