Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus kinnitas, et mitmed noored jäävadki pärast kooli lõppu koju. Äkitselt lõpenud karjäärinõustamine  jätab niisiis katki ka noore inimese tuleviku. 

Sa oled siin

Seadus ei soosi erivajadustega õpilasi

  • Päevitunud käsi suvel maalinguid tegemas

Uues koalitsioonileppes seisab lubadus, mille järgi edendab riik võimalusi erivajadustega inimeste ühiskonnaellu kaasamiseks. Seni pole aga paika pandud punkte, mille järgi kavatseb valitsus erivajadustega inimeste integreerumisvõimalusi parandada.
 
Ülaltoodud tõotus on vaid järgmine peatükk riigi tulekustutamise tavast. Nimelt pole kooli lõpetades palju erivajadustega noori isegi valmis iseseisvat elu alustama, rääkimata tööle minekust. 
 
Erivajadustega õpilaste alla võib lugeda raskema füüsilise puudega lapsi, autiste või käitumishäiretega lapsi. Nende koolipäev erineb tavaõpilaste omast seetõttu, et nad käivad füsioteraapias või loovtunnis. Kokku on neile tagatud kaksteist aastat kooli riikliku õppekava järgi ja pärast seda võivad nad juba ise otsustada. Just nagu tavalised noored täiskasvanud.
 
Kui aga terviseprobleemiga noor kooli lõpetab, saavad läbi talle seni tagatud loovtöö ja aeg tugispetsialistidega. Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus kinnitas, et mitmed noored jäävadki pärast kooli lõppu koju. Äkitselt lõpenud karjäärinõustamine  jätab niisiis katki ka noore inimese tuleviku.
 
Tekkinud probleemi saaks lahendada kooli nominaalaja pikendamisega. Erivajadusega lapse areng on aeglasem, kui terve lapse oma. Lisaks vajab ta pidevalt tugiisikuid, kes aitavad tal leida oma oskusi. On ju olemas seaduses klausel, et piisavalt terve laps võib suunduda tavakooli.
 
Kahju parandamiseks mõtles valitsus välja töövõimetusereformi. On oluline, et riik tegeleks tagajärjega. Siinkohal saab alustada ka põhjusest. Kui panustada erivajadustega laste toetamisse, nende oskuste arengusse ning ravisse juba kooli (või isegi lasteaia) tasandilt, oleks võimalik ära hoida paljude inimeste töövõimetuks muutumist. Varasem kulutus hoiaks riigile kõvasti raha kokku hiljem.
 
Tiina Kallavuski ütles, et olulisim on luua sellistele lastele ühtne tugivõrk. See tähendab, et kättesaadaval on piisavalt spetsialiste ja huviringe. Praegu on olukord, kus terviseprobleemidega võitlevad lapsed peavad saama küpseks kõigile mõeldud kava järgi. Nii jäävad nad lasteks ka pärast kooli lõpetamist. 

Märksõnad: 
Poliitika
Topic: 
Olemuslood
Toimetaja: 
Merlin Vettik