Sa oled siin

Suitsukoni mahaviskaja teeb kurja loodusele ja rikub seadust

  • Tartus Raatuse ühiselamu juurest Raekoja platsile kõndides võib kokku lugeda pea nelisada kustunud sigaretti. Foto: freeimages.com
    Tartus Raatuse ühiselamu juurest Raekoja platsile kõndides võib kokku lugeda pea nelisada kustunud sigaretti. Foto: freeimages.com

Ühe sigareti suitsetamiseks kulub keskmiselt viis minutit, aga sigaretikoni risustab loodust kuni kümme aastat. Sellele vaatamata viskavad koni maha ka need, kes jäätisepaberi või õllepurgi prügikasti viivad.
 
Tartus Raekoja platsil kohtuvad kaks kena tütarlast. Üks rullib endale sigareti, teine võtab selle pakist. Mõni minut hiljem vestlevad neiud juba elavalt ja justkui muuseas lendavad nende sõrmede vahelt tänavale suitsukonid.
 
Taoline pilt pole erand ega üksikjuhtum. Tartus Raatuse ühiselamu juurest Raekoja platsile kõndides võib kokku lugeda pea nelisada kustunud sigaretti. Neid lebab kõnniteedel, haljasaladel ja kanalisatsioonikaevude äärtel.
 
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhatuse liige Janika Ruusmaa ütles, et inimesed lihtsalt ei mõtle. „Ma arvan, et nende sees pole mingit arutelu, kas peaks koni maha viskama või mitte,“ sõnas Ruusmaa. Tema hinnangul tegutsetakse pigem automaatselt.
 
Samal arvamusel on Eesti Ornitoloogiaühingu spetsialist Veljo Volke. Tema sõnul kujutavad maha visatud konid suurt ohtu linnalindudele. „Metsas on lindudel piisavalt nii harjumuspärast toitu kui pesaehitusmaterjali, aga linnas püüavad kõik elusolendid keskkonnaga kohaneda,“ ütles Volke. Just toiduks ja pesa ehitamiseks püüavadki linnud suitsukonisid kasutada. „Sigaretid on seedimatu materjal ja koni tekitab lindudel soolesulgu. See aga võib olla suisa eluohtlik,“ sõnas Volke. „Pessa viidud koni eritab nikotiinijääke, mis mõjuvad lindude närvisüsteemile,“ lisas ta.
 
Keskkonnainspektsiooni Tartu büroo juhataja Tanel Türna sõnul on mistahes jäätmete maha viskamine seaduse rikkumine. Samas pole seadusest siinkohal abi. „Kui me hakkaks väärteomenetluse korras uurima iga vedelevat suitsukoni, siis kulutaks see ära kogu meie ressursi,“ ütles Türno. Tema hinnangul on asi pigem inimeste kultuuritasemes ja käitumisharjumustes.
 
Ka Volke sõnul ei saa inimest seadusega muuta. Tema arvates oleks vaja kampaaniat, mis sisendaks inimestele, et suitsukoni on ohtlik prügi. Väga palju saab igaüks ise ära teha. „Kõige enam aitab kaaskondlaste halvakspanu,“ ütles Volke. „Kui näed kedagi koni maha viskamas, saad ju öelda, et see ei ole hea plaan,“ lisas ta.

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Jarmo Seljamaa

Lisa kommentaar