Sa oled siin

Tallinna-Tartu maanteele rajatud konnatunnelid ehitati valesti

  • Eksinud konn autoteel. Allikas: Pixabay

Tallinnasse ja Tartusse rajatud konnatunnelite ehituse projekteerijad tegid planeerimisel vea, mille tõttu ei täida kahepaiksetele mõeldud läbikäigud oma eesmärki.

Looduskaitsebioloogia spetsialisti Riinu Rannapi sõnul on maanteeameti poolt Tallinna-Tartu maanteele Saula silla piirkonda ehitatud kolmest konnatunnelist vähemalt üks täitunud veega. Kunakahepaiksed eelistavad liikumiseks kuiva maad, ei lähe loomad vesisesse tunnelisse. Väikesed konnad upuvad Rannapi sõnul lihtsalt ära. Võimalike põhjustena tõi Rannap välja, et tunnel on ehitatud liiga madalale või vesisele pinnasele ning läbikäigu rajamiseks kasutati ebakvaliteetset materjali.
 
Maanteameti keskkonnatalituse osakonna juhataja Villu Tükk tunnistas probleemi. Tükk sõnas, et Saula läbikäik on ebaõnnestunud lahendus. Tükk ütles, et tunneliteks kasutati plastiktorusid. Ta tunnistas, et vähemalt üks konnatunnel on veega täitunud. Tükk lisas, et tegemist on projekteerimisveaga ja tunnelid ehitati valele kõrgusele.
 
Tartu Ülikooli zooloogi Jaanus Remmi hinnangul oli probleem ka Tartus Ihastesse ehitatud konnatunneliga. Läbikäigu juurde ehitati madalad piirded, mis suunaksid kahepaikseid tunnelisse. Nii ei liigu konnad Remmi sõnul autode rataste alla. Tunnelisse jäi aga ehituse käigus pilu, mille vahelt läksid konnad siiski autoteele. Kuigi praeguseks on pilud Remmi sõnul ära parandatud, saaks selliseid vigu vältida, kui ehituse projekteerijad võtaksid ehituse planeerimisel ühendust looduspetsialistidega.   
 
Maanteeameti sillainsener Taivo Kure sõnul kaasab maanteeamet loomaläbikäikude ehituse projekteerimisel erialaspetsialiste ning tunnelite ehitamisel küsiti loomaekspertidelt soovitusi materjalide kohta, mida läbikäikude tegemiseks kasutada. Kurg tõi välja, et maanteeamet ehitab küll läbikäigud valmis, aga loomad võivad aja jooksul muuta oma liikumistrajektoori ja mitte kasutada rajatud läbikäike.
 
Looduskaitsebioloogia spetsialisti Riinu Rannapi sõnul on ökoduktide ehk loomadele mõeldud tunnelite ja sildade ehitamine kallis, läbikäigud tehakse odavatest materjalidest ning projekteerijad ei kaasa ehitusel looduseksperte. Rannap tõdes, et mõnel juhul teavitati loomaspetsialiste ehitusplaanist, kuid seda alles töö viimases faasis, kui plaan oli valmis, joonised tehtud ja ehituseks vajaminevad materjalid valitud.Rannapi sõnul ei andnud ekspertidel siis enam midagi teha.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Armas Riives

Lisa kommentaar