Sa oled siin

Tartlased otsivad lahendust biojäätmete sorteerimise probleemile

  • Seni kuni jäätmevedajad biojäätmete sorteerimise teenust ei paku, näevad linnakodanikud alternatiivi jäätmete kompostimises. Foto: freeimages.com

Biolagunevad jäätmed moodustavad Tartu linna olmeprügist ligikaudu viiendiku, kuid kortermajade elanikel puudub tänasel päeval võimalus neid eraldi konteineritesse sorteerida.
 
Biolagunevate jäätmete eraldamine muust olmeprügist pidi Tartu linnas algama 2012. aasta sügisel pärast toona kehtinud jäätmeveolepingute lõppemist. Linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul mõned lepingud siis tõesti lõppesid, misjärel neid aga pikendati. Nüüd on korraldatud uus biojäätmete kogumist hõlmav hange, mille hankedokumendid on aga konkursil teisele kohale jäänud Ragn-Sellsi poolt vaidlustatud. „Kui vaidlus on lõppenud ja õnnestub hanke võitnud ettevõttega leping sõlmida, siis saab biojäätmete sorteerimisega alustada,” kinnitas Mauer.
 
Lahendusena nähakse kompostimist
Nädala sees Tallinnas, kuid nädalavahetustel Supilinnas elav Kaidi Hunt pole Tartu prügiveokorraldusega rahul. „Mulle on arusaamatu ja kummaline, et Tallinnas kogutakse biojäätmed ilusti kokku, kuid Tartus mitte,” rääkis Hunt. Hundi jaoks on häiriv, et biojäätmed olmeprügiga ühte kogutakse. Võimaliku lahendusena pakkus Hunt välja, et võib-olla peaks rääkima naabritega ja jäätmed nende juurde kompostiks viima. Üks selline naaber võiks olla Oa tänava alguses asuv botaanikaaed.
 
Botaanikaaia juhataja Jüri Sild vastas välja pakutud idee peale, et kogukonna biojäätmete kogumine oleks teoreetiliselt võimalik, kuid botaanikaaias napib suure hulga jäätmete vastuvõtmiseks ja kompostimiseks ruumi. „Kompostiväljak töötab viimase piiri peal,” selgitas Sild. Tema sõnul tuleks ka piisava ruumi korral Supilinna elanike biojäätmed koguda eraldi hunnikusse. Botaanikaaia enda jäätmetega neid segada ei tohiks, kuna võõras kompost võib sisaldada soovimatuid taimejäätmeid ja -seemneid. „Aga sügavamate peenarde alusmaterjaliks saaks tekkinud komposti kasutada küll,” arvas Sild.
 
Annelinna külje all tegutseva MTÜ Tartu Maheaia juhatuse esimehe Siim Vatalini sõnul on mõte naabruskonna biojäätmete kogumisest paaril korral üles tõstatatud . „Just sel sügisel jalgrattaretkel sai seal Mõisavahe aia vahel seda teemat külalistega arutatud,” rääkis Vatalin. Siiski tõdes Siim Vatalin, et jäätmete kogumisega võivad tekkida erinevad probleemid: esiteks ei suudaks maheaednikud väga suurt kogust komposti ära kasutada, teiseks kerkiks küsimus, kui puhtad oleksid toodavad jäätmed. „Samas, võib-olla kaaluks biojäätmete ökoloogilisel viisil ära kasutamine üles ka jäätmetes sisalduva keemia olemasolu?” arutles Vatalin.
 

Märksõnad: 
Uudised
Toimetaja: 
Dagny Viks

Lisa kommentaar