Tartlased hakkavad liigutama alles viimases hädas - Tartu korteriühistute liidu juht Anne Valk

Sa oled siin

Tartlaste huvi prügi sorteerimise vastu leige

  • Tartlaste huvi korterelamu prügimajanduse ümberehitamise vastu on oodatust leigem (Foto: www.tarkyl.ee)

Tartu linnavalitsus pakub kortermaja elanikele sorteeritud prügi jaoks nii jäätmemajade kui süvakogumismahutite ehituseks toetust, kuid tänavu on kaheksa kuuga vaid kuus ühistut avaldanud soovi abiraha saamiseks.
 
Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse spetsialist Juhan Voolaid ütles, et viis korteriühistut soovisid oma maja juurde maa-aluseid süvakogumismahuteid, mille eelis on suurem täituvus ning seega kokkuhoid prügiautode kohalkäimise arvelt. Elanikke võisid tänavu hirmutada Voolaiu sõnul just need uued süvamahutid. „Eelmisel aastal vupsasid Annelinnas mõned konteinerid põhjavee tõttu maa seest välja ning parandamisega oli ikka jamamist,” lausus Voolaid.
 
Tartu korteriühistute liidu esinaine Anne Valk ei süüdista inimeste huvi languses moodsaid süvakogumismahuteid. Valki väitel on jäätmehoidlate rajamine kallis ettevõtmine ning inimesed kaaluvad linnavalitsusele taotluse esitamist liiga kaua. „Tartlased hakkavad liigutama alles viimases hädas,“ selgitab Valk. 
 
Korteriühistu esimehed on Valki sõnul samuti passiivsed ning ei suuda elanikke veenda süvakogumismahutite kasulikkuses. Valki sõnul 24 korteriga majas õigustab süvamahuti end täielikult, kui inimesed tahavad raha kokku hoida.
 
Jäätmeseaduse järgi peab iga maja juures olema vähemalt olmeprahi ja paberi jaoksprügikastid ning kohusetundlik kodanik peab ülejäänud pakendid, biolagunevad ja ohtlikud jäätmed vedama kaugemale avalikesse kogumispunktidesse.
 
Linnakodanik Andres Mandel ei näe võimalust olla keskkonnasõbralikum ning seadusekuulekas, sest tema pole kunagi oma erinevate elukohtade juures näinud vastavaid prügikaste. „Ma olen liiga laisk ja mugav inimene, et hakata oma prahti kuhugi linna teise otsa vedama.” Mandel sorteeriks prügi hea meelega, kui akna all oleks kasvõi klaasile ja pakenditele eraldi konteinerid.
 
Voolaiu sõnul maksti sellel aastal korteriühistutele kokku 18 000 eurot toetust, kuid soovi korral oleks linnavalitsus ka teistele saanud rahalise abikäe ulatada. Sest eesmärk on soodustada prügi sorteerimist, et see oleks mugav ja kiire ning mis kõige tähtsam – keskkonnasõbralik. 

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Jürgen Klemm

Lisa kommentaar