Sa oled siin

Tartu Forseliuse kool arendab innovaatilist külge

  • Forseliuse kool. Kuvatõmmis Google Street View´st.

Tartu Forseliuse kooli esimese kuni kolmanda klassi õpilased saavad äsjaalanud õppeaastast kokkuvõtvaid hindeid vaid jaanuaris ja juunis.
 
Forseliuse kooli õppejuht Kristi Mumm selgitas, et numbrilisi hindeid esimese kooliastme õpilased ei saa. Mumm lisas, et jooksev sõnaline tagasiside antakse Stuudiumis ehk e-päevikute keskkonnas. Õppejuht selgitas, et sõnaline hindamine toetab õppimist ja selle kohta võib öelda ka kujundav hindamine. See on õppejuhi sõnul kooli jaoks põhifookuseks ja muudatuste ajendiks.
 
Mumm ütles, et neljandast üheksanda klassini saavad õpilased nii numbrilisi kui ka sõnalisi hindeid. Õppejuht lisas, et üheksanda klassi tunnistusel peavad riikliku õppekava järgi olema numbrilised hinded. Mumm selgitas, et loov- ja valikainetes saavad õpilased mitteeristavaid hindeid, see tähendab seda, et töö saab kas arvestatud või mittearvestatud.
 
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane selgitas, et kujundav hindamine on pedagoogiline filosoofia, mis keskendub õpilasele. Rebane lisas, et see on vastavalt põhikooli õppekavale kõikides koolides kohustuslik ning ei välista numbrilist hindamist. Mitteeristav hindamine on Rebase sõnul samuti Eesti koolides levinud, sest ka see on õppekavas määratletud. Rebane ütles, et poolaastas hindamine sõltub iga kooli hindamissüsteemist.
 
Samas nentis õppejuht Mumm, et õpetajad peavad veenduma, et sõnaline tagasiside õpilastele on informatiivne, seal ei tohi olla hinnanguid ja õpilane peab mõistma, kuidas tal õppimine edeneb. Õppejuht tõdes, et sõnaline hindamine võib lapsevanema jaoks harjumatu olla.
 
Kolmanda klassi õpilase ema Kairit Jaani hinnangul on poolaastas hindamine piisav, sest jooksev tagasiside on pidevalt olemas. Jaani ütles, et sõnaline hinne on sisukas ja kirjeldab tõelist olukorda. Samas tõdes Jaani, et ta ise on kinni numbrites ja hakkab tihti peas sõnalist hinnet numbriliseks teisendama.
 
Õppejuht Mumm ütles, et õppimist toetav hindamine arendab laste koostöövõimet ja eneseanalüüsi oskust. Üleminek sõnaliselt hindamiselt numbrilisele hindele Mummi hinnangul õpilasi ei hirmuta, kuna tagasisidet saavad õpilased õppeprotsessi jooksul endiselt.
 
Lapsevanem Jaani usub, et kõik uuendused on kooli juhtkond korralikult läbi mõelnud ning neid saab usaldada. Jaani arvas, et kui uuendused pahameelt tekitavad või ei ole edukad, on juhtkond kindlasti valmis tegema vajalikke muudatusi, et õppetöö sujuks.
 
Ainus omasugune Eestis 
 
Lisaks on Forseliuse kool ainuke ahhaalik kool Eestis, mis tähendab, et kool teeb õppekava arendamisel koostööd teaduskeskuse AHHAA ja Tartu Ülikooliga. „Meie mõistes oleks ideaalne see, kui õppimine olekski „ahhaa”,” ütles õppejuht Mumm. Ta selgitas, et õppimisprotsess peaks olema täis avastusi.
 
Mumm lisas, et koostöö AHHAA-ga on kasvatanud eriti tüdrukute huvi programmeerimise vastu ning üldine õpe on koolis muutunud elulisemaks. Mumm selgitas, et õpilased ja õpetajad teevad rohkem koostööd ning õppimisel lähtutakse õpilaste huvidest.
 
Teaduskeskus AHHAA turundus- ja kommunikatsioonijuht Mathis Bogens ütles, et kooli ja keskuse vahelise koostöö käigus selgub täpsemalt, kuidas teadusele õppetöös läheneda. Lisaks kiitis Bogens koostööd Forseliuse kooliga.
 
Seda ideed kiitis ka lapsevanem Jaani, kelle hinnangul saavad lapsed projekti raames rohkem ise katsetada ja avastada. See tuleb Jaani arvates õppimisprotsessile suuresti kasuks.
 
 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Catlin Saar

Lisa kommentaar