"Praegu tehakse ennetamise asemel tühja tööd. Toimub tulekustutamine, mis on kogu Eesti sotsiaalprobleem.“ Uurimuse juhendaja Judit Strömpl.

Sa oled siin

Tartu linn ei suuda sõltlasi aidata

  • Tartus on ligikaudu 15 000 alkoholi-ja narkosõltlast. Foto: freeimages.com
    Tartus on ligikaudu 15 000 alkoholi-ja narkosõltlast. Foto: freeimages.com

Tartu linna tellitud uuringust selgub, et sõltlastele mõeldud rehabilitatsiooniteenuseid ei ole kättesaadavad ning on abivajajate jaoks liiga kallid.
 
Selle aasta kevadel tellis linnavalitsus uurimuse „Rehabilitatsiooniteenused sõltlastele Tartu linnas“. Uuringu eesmärk oli kaardistada kohad, kust võimalik sõltlane abi leiaks, ning teha leitu põhjal järeldusi ja ettepanekuid. Kokkuvõttes kirjeldati olukorda järgmiselt: Teenuste kättesaadavust Tartus hinnatakse väga halvaks. Juba olemasolevate teenuste vähesus piirab igakülgselt abi jõudmist abivajajateni.
 
Kättesaadavust piirab väga palju ka abivajajate isiklike rahaliste ressursside puudumine, kuna sügava alkoholismi ja narkomaaniaga kaasneb tihti ka töötus ja töövõimetus või on pakutavad teenused liiga kallid.
 
Uurimuse juhendaja Judit Strömpli sõnul tuli välja, et suur probleem on erinevate keskuste vahelise koostöö puudumine – sotsiaaltöötajad töötavad ülekoormusega ja ei suhtle omavahel. Neidsamu keskuseid, kus sõltlastega tegeletakse, oleks Tartus justkui palju – tervelt 16. Kohti, mis tegeleks ainult sõltlastega, on siiski vaid üks – A-Kliinik Riia tänaval.
 
Strömpli sõnul puudub aga ühtne koordineerimine, mille võiks enda õlule võtta linnavalitsuse sotsiaalabi osakond. Praegu tehakse ennetamise asemel tühja tööd, ütles Strömpl. „Toimub tulekustutamine, mis on kogu Eesti sotsiaalprobleem.“
 
Tartu linna arengukavas aastateks 2013–2020 on välja toodud punkt, mille järgi tegeletakse ajavahemikus 2015–2020 uute teenuste, sh projektipõhiste teenuste rakendamisega sõltlaste rehabilitatsiooniks.
 
Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna peaspetsialist Leana Lahesoo ütles, et sellega nad praegu tegelevadki. Tema sõnul püütakse välja selgitada, kas Tartusse oleks vaja rajada ühtne rehabilitatsioonikeskus või lihtsalt erinevaid raviasutusi koordineeriv süsteem. Lahesoo hinnangul on Tartus umbes 15 000 inimest, kes alkoholismi või narkomaania tõttu abi vajaksid. Lisaks veel kaaskannatajad, näiteks pere ja sõbrad.
 
Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku ülemõde Reet Tohvre selgitas, et alkoholiravi maksumus sõltub inimese seisundist. Kui alkohoolikul on vaja erakorralist ravi – enamasti tähendab see Tohvre sõnul deliiriumi –, saab ta seda tasuta olenemata sellest, kas ta on kindlustatud või mitte. Kui inimene pöördub aga psühhiaatriakliinikusse, et saada võõrutusnähtude infusioonravi, peab ta tasuma 55 eurot.
 
A-Kliinikus kasutatakse alkoholiraviks Sinclaire’i meetodit, mis aitab inimesel alkoholi tarbimise üle kontroll võtta. A-Kliiniku õe Svetlana Ilvina sõnul maksab see 336 eurot ning sisaldab seitset ravisessiooni. Lisaks peab alkohoolik ostma ka rohud.
 

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Gerrit Mäesalu

Lisa kommentaar