Sa oled siin

Tartu naiste varjupaigast otsivad enim abi rahaga kimpus naised

Kuigi Tartu kesklinnas asuv naiste varjupaik, mille täpne asukoht ei ole avalikkusele teada, saab pakkuda majutust vaid neljale vägivallaohvrile, helistavad keskmiselt üle päeva erinevad naised varjupaika aga murega, et neil pole raha üüri maksta ja soovivad saada tasuta elukohta. 
 
Tartu linna sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Tiina Kruuse sõnul ei ole naiste varjupaik kohustatud majutama naisi, kellel pole raha üüri maksta. Maksejõuetutele naistele võimaldab Tartu linnavalitsus koostöös sotsiaalministeeriumiga eluaseme üldises turvakodus või sotsiaalkorteris, kirjeldas Kruuse.
 
Tartu kodutute varjupaigas on kohti kümnele naisele ja 42-le mehele, rääkis Tartu varjupaiga juhataja Viktor Karhu. Täna öösel magas Tartu kodutute varjupaigas näiteks kolm naist ning 22 meest. Karhu sõnul eelistavad naised minna naiste varjupaika, sest Tartus Lubja tänaval asuv üldvarjupaik on kesklinnast kaugel. „Naistele mõeldud toad on ka paremas korras“, lisas ta.
 
Abivajajate pikemaajaliseks elukohaks on loodud 31 sotsiaalkorterit, millest on vaba kuus korterit, ütles Karhu. Sotsiaalkorteris elamine maksab 35 eurot kuus, sõnas Karhu. Tartu naiste varjupaiga sotsiaalnõustaja Riina Ruudu sõnul helistatakse naiste varjupaika lootuses saada eluase tasuta ja järjekorrata.
 
Ruudu sõnul helistavad naised varjupaika elukoha taotlemisel ka seetõttu, et nad pole teadlikud sellest, millised on naiste varjupaiga tööülesanded. „Naiste varjupaiga töötajad nõustavad, abistavad ja pakuvad turvatunnet neile, kes kannatavad lähisuhtes emotsionaalse või füüsilise vägivalla all,“ selgitas ta. Ruudu sõnutsi suunatakse tasuta elukohta soovijad edasi sotsiaalabisse.
 
Naiste varjupaigas on täna üks vaba tuba, mida hoitakse tõelisele abivajajale ja tema lastele, ütles Ruut. Seal saab lähisuhte all kannatanu elada kuni kolm kuud, rääkis Ruut.
 

„Meie eesmärk on lahendada naiste turvalisusprobleemi, mitte rahaprobleemi,“ selgitas ta.
 

Seda, kui palju varjupaika üldiselt helistatakse, Ruut öelda ei osanud. „Vahel helistab varjupaika päeva jooksul üks naine, vahel kümme,“ kirjeldas Ruut. Tema hinnangul vajatakse enim abi sügisel ja talvel, nädalapäevade lõikes esmaspäeval ja teisipäeval.

Toimetaja: 
Aleksander Pihlak

Lisa kommentaar