Sa oled siin

Tartu parkide ja rohealade seisukord on rahuldav

  • Maastikuarhitekti Edgar Kaare arvates puudub linnal rohealade loomisel kindel strateegia. Foto: Ruth Maal / Wikimedia Commons

Paari kuu eest lõppes Eesti-Läti-Vene ühisprojekt „GreenMan“, mille käigus korrastati Tartus 23 hektarit rohealasid ning kasvatati linlastes elukeskkonnaalast teadlikkust.
 
 
Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna projektijuhi Jaanus Tamme hinnangul sai ühisprojekti käigus palju ära tehtud. Tänaseks on valmis Anne kanali ja Emajõe vaheline populaarne kergliiklustee ning natuke vähem tuntud loodusrada. Samuti rajati Atlantise ööklubi kõrvale roosiaed ning pandi paberile Maarjamõisas asuva Mathieseni pargi korrastamise projekt. Haljasalad valiti välja tööde võimaliku valmimisaja järgi. „Ühisprojekt ei kestnud kaua ning kõike selle ajaga korda teha ei jõudnud,“ ütles Tamm.
 
 
Ajapuuduse tõttu jäi riiulile Mathieseni pargi projekt.“Täna ei ole võimalik öelda, millal pargis ehitama hakatakse, sest hetkel puuduvad selleks rahalised vahendid,“ ütles Jaanus Tamm. Ta lisas, et alustatud on väiksemate haljastustöödega, aga reaalse korrastamiseni võib veel kaua aega minna.
 
 
Linnaosadel erinev nägemus
 
 
Teistes linnaosades on rohealade olukord rahuldav. Näiteks Supilinna Seltsi esimehe Mart Hiobi sõnul on korratus ning veidi räsitud ilme linnaosa kuvandile omane.“Ideesid on olnud, et Supilinna kiigeplatsi võiks pisut korrastada, aga mingit kindlat plaani hetkel ei ole,“ ütles Hiob. 
 
 
Karlova Seltsi liikme ja maastikuarhitekti Edgar Kaare arvates ei ole linnal kindlat strateegiat, kuhu ja kuidas oma rohealasid luua. „Karlova on juba roheline piirkond, kuid meil on suuri muresid parkimiskorraldusega,“ ütles Kaare. Kaare väitel on Tartus vähe avalikke haljasalasid ning parke. „Praegu on arutamisel Päeva tänava pargi saatus, kuhu on hetkel planeeritud kortermajad,“ sõnas Kaare. 
 
 
Karlova Seltsi esindaja sõnul võiks Tartus kehtida nii-öelda präänik prääniku vastu poliitika ehk, et linn looks olukorra, kus killukese roheluse loovutamise eest kinnisvara-arendajatele tagataks linnakodanikele üks hästi organiseeritud roheala. Selline koostöö erasektori ja kohaliku omavalitsuse vahel praegu puudub.   

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Ivika Saaroja

Lisa kommentaar