Michelson märkis, et organisatsioonidesse kuulub kokku umbes 2500 inimest, kuid potentsiaalseid liikmeid on veel ligi 500. 

Michelson märkis, et organisatsioonidesse kuulub kokku umbes 2500 inimest, kuid potentsiaalseid liikmeid on veel ligi 500. 

Sa oled siin

Tartu puuetega inimeste koda alustas uuenduskuuri

Tartu puuetega inimeste koda (TPIK) alustas projektiga “Edukas ja kaasaegne eestkosteorganisatsioon” uue arengukava väljatöötamist, mis soosiks nooremate inimeste astumist koja liikmesorganisatsioonidesse.
 
TPIK tegevusjuhi Senta Michelsoni sõnul on kojal 23 liikmesorganisatsiooni, mis praegu lähtuvad oma tegevuses pea 20 aasta vanusest arengukavast, mille eesmärk on jagada infot haiguste spetsiifika kohta. Michelson põhjendab arengukava muutmisvajadust sellega, et praegu saab sellekohast infot ka mujalt, näiteks internetist.
 
Marek Jaakson on Eesti reumaliidu tegevjuht ja projekti “Edukas ja kaasaaegne eestkosteorganisatsioon” üks läbiviijatest. Jaaksoni sõnul on projekti eesmärk tagada organisatsioonide jätkusuutlikkus, sest 90ndatel – kui ühendused loodi – liitunud keskealised inimesed on nüüdseks vanad ning teise ilma lahkunud või lahkumas.
 
Michelson märkis, et organisatsioonidesse kuulub kokku umbes 2500 inimest, kuid potentsiaalseid liikmeid on veel ligi 500. Ta rääkis, et erivajadusega noored osalevad huvitegevuses, kuid ei astu liikmeks konservatiivse koosseisu tõttu. Nooremad inimesed soovivad suhelda meilitsi ja sotsiaalmeedias, näiteks Facebookis, kuid eakamad soovivad saada kirju paberil ning suhelda näost näkku või telefonis, selgitas Michelson.
 
Tartu diabeetikute seltsi juhatuse liikme Valve Ossipova sõnul kuulub seltsi sadakond inimest ning keskmine vanus on üle 60. Facebooki lehte seltsil pole, ütles Ossipova.

Michelson seletas, et kui noored ühendustesse ei astu, jääb riigilt saamata vajalik pearaha. 

TPIK tegevusjuhi Michelsoni hinnangul ei ole 80% TPIK liikmesorganisatsioonidesse kuuluvast 2500 inimesest valmis infot internetis vahetama. Kui see organisatsioonideülesel seminaril esmakordselt välja pakuti, protesteerisid liikmed valjuhäälselt, rääkis ta. “See oli meil tõsine piikide murdmine!” ütles Michelson.
 
Ta lausus, et esimene samm selleks on juba tehtud: koda lõpetas kirjade saatmise postiga. “Ma sain pehmelt öeldes palju sõimata, aga sellest ei tohi lihtsalt välja teha,” ütles Michelson. Ta lisas, et liikmetele tuleb järjekindlalt anda ülesandeid, mida nad on sunnitud arvutis tegema. Nii harjuvad eakad tasapisi uuendustega, kinnitas Michelson.
 
Michelson seletas, et kui noored ühendustesse ei astu, jääb riigilt saamata vajalik pearaha. Ta sõnas, et see on põhiline sissetulekuallikas, mille abil rahastatakse ühendustes huvitegevust. Praegu soovivad noored osaleda huvitegevuses, aga kuna nad pole liikmed, riik seda ei rahasta, täpsustas Michelson.
 
Projekti läbiviimise ajavahemik on 01.05.2016 – 31.05.2017 ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastab seda 10858,40 euroga. Projektiga luuakse kojale uus arengukava järgmiseks kümneks aastaks, ütles Michelson.

Michelson seletas, et kui noored ühendustesse ei astu, jääb riigilt saamata vajalik pearaha. 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar