Sa oled siin

Tartu teadlased arendavad 3D-mikroakusid

  • Pilt on illustratiivne. Allikas: www.extremetech.com

Tartu ülikooli Tehnoloogiainstituudi teadlased töötavad ühes Rootsi Uppsala ülikooliga välja 3D-mikroakusid, mis mahutavad tavalise akuga võrreldes kümme korda rohkem energiat.
 
TÜ Tehnoloogiainstituudi materjaliteaduse teaduri Vahur Zadini sõnul on teadlaste eesmärgiks teha mikroakud väiksemaks, et vähendada nende kaalu. Ta lisas, et mikroaku suuruseks peaks saama üks millimeeter.
 
Teooria Tartust, teostus Rootsis
 
Uppsala ülikooli teadurid on varem küll testimise tarbeks loonud erinevaid 3D-mikroaku prototüüpe, kuid sellist, mida saaks tehases toota, ei ole veel õnnestunud valmistada.
 
TÜ materjalitehnoloogia vanemteadur Heiki Kasemägi rääkis, et Tartu teadlased tegelevad 3D-mikroakude võimalike materjalide simulatsiooniga ning saadud andmed edastatakse seejärel juba Uppsala ülikoolile, kus akusid ehitatakse ning testitakse.
 
Tavaakust eristab ülesehitus
 
Kasemäe sõnul erineb 3D-mikroaku tavalisest mikroakust oma struktuuri poolest. Tavalises liitiumioonakus on liitiumist ioniseeritud elektroodid paigutatud kihiti ning selleks, et elektroodid omavahel kokku ei puutuks on nende vahel ioone juhtiv materjal ehk elektrolüüt. 
 
Kuid Kasemäe sõnul ei ole see struktuur eriti efektiivne. Kuna elektroodidel on üksteisega vastamisi ainult üks külg, siis aku laadimisel jaotuvad ioonid elektroodi ühele küljele plaadi sisse, kuid teise küljeni need ei ulatu ehk tervelt pool elektroodi jääb kasutamata.
 
3D-aku võtab elektrolüütidest kõik
 
Vahur Zadin ütles, et 3D-mikroakus on elektroodi küljes pulgad. Kui kaks elektrolüüdi plaati kokku panna, siis kahe plaadi pulgad jäävad vaheliti niiviisi, et pulgad ja plaadid kokku ei puutu ning nende vahele jääb ka elektrolüüt.
 
Niiviisi on elektrolüütidel ioonide vahetuseks rohkem pinda ning ioonid saavad liikuda igas suunas ja sellega muutub ioonide vahetus ka kiiremaks.
 
Tehislihas nõuab ülikerget akut
 
TÜ materjaliteaduse teadur Urmas Johanson ütles, et tehislihase projektis kasutavad nad 350 milligrammiseid mikroakusid ning kõige kergem aku, mis on praegu saadaval, on 250 milligrammi raske.
 
Tema sõnul on kolleegidel Prantsusmaal vaja tehislihase projekti tarbeks kahe milligrammiseid mikroakusid, kuid selliseid veel ei eksisteeri.

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Greta Külvet

Lisa kommentaar