Sa oled siin

Teadlane jagas nippe sipelgate tõrjumiseks

  • Sipelgate eluiga võib küündida kuni 25 aastani. Foto: Tuuli-Ly Tähtjärv

Kolmapäeval pidas Tartu rahvaülikoolis sipelgateadlane Ants-Johannes Martin loengu sipelgate elukorraldusest. Tema arvates teavad inimesed sipelgate eluolust kahjuks üsna vähe.  
 
Martini sõnul on mõistetav, et inimesed ei soovi oma majapidamisse sipelgaid. Tema arvates on sipelgatega võitlemisel ainuõige pöörduda ekspertide poole. Loengus tõi Martin näiteid, mida inimesed on sipelgatega võitlemisel valesti teinud. Näiteks sipelgapesa liigutades on peamiseks probleemiks see, et pesa pole endisest asukohast piisavalt kaugele viidud ning sipelgad võivad väikese vahemaa korral tee endisesse kohta tagasi leida.
 
Sipelgateadlane rääkis, et kemikaalide kasutamine on sipelgate tõrjeks elumajas kasutu. Näiteks on inimesed proovinud sipelgatest vabaneda, valades pessa naftat. Kasutatud kogused ei ole aga tavaliselt sellised, mis võiksid sipelgatele hukatuslikuks saada.

Samas võib ennetuslik keemia kasutamine olla kasulik mesinikele. Martini sõnul saab sipelgad mesitarudest eemale hoida, kui tarude jalad panna silikoonõli või kasutatud mootoriõliga täidetud topside sisse.

"inimesed võiksid sipelgatesse mõistvamalt suhtuda, sest ka putukad soovivad kõrgemat elukvaliteeti," Rääkis Martin, "inimeste loodud tehiskeskkonnad, nagu soojad kortermajad või saunaalused, on sipelgatele meeldivaks elukohaks." 

Sipelgad on  võrreldes inimestega Maal elanud enam kui sada korda kauem ning neil on tähtis roll orgaaniliste ainete lagundajatena. Martin märkis, et nende putukate kadumine mõjutaks elusloodust katastroofiliselt.
 
Rahvaülikoolis veerandsaja huvilise ees peetud loengus tõi Martin välja mitmeid paralleele ka inimeste ja sipelgate eluolu vahel. Näiteks võib tema sõnul arvata, et sipelgad on ära hoidnud päris mitu metsatulekahjut. „Maha visatud suitsukoni poole suunavad sipelgad oma taguotsa ning sirtsuvad sinna peale. Nad ei tunne mingit hirmu, “ kirjeldas Martin.
 
Loengut kuulanud Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Ehtel Timak pidas teemat huvitavaks. Teda üllatas emaste sipelgate võimalik eluiga, mis võib küündida kuni 25 aastani. Timak ütles, et tema majapidamises ei ole sipelgatega probleeme, kuid ütles, et tulevikus tuleb võimalikuks ohuks siiski valmis olla.
 
Tartu rahvaülikooli koolitusjuhi Piret Tegova sõnul on ühekordsed loengud populaarsed. Tegova arvates on see positiivne märk, et täiskasvanutel on üha suurem huvi enese täiendava harimise vastu.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Linda Eensaar

Lisa kommentaar