„Kui isegi pood ei teavita politseid vargusest, tekib vargal süüdimatu tunne, mille tõttu ta võibki arvata, et igalt poolt võib varastada.“
Politsei pressiesindaja Kerly Peitel

Sa oled siin

Teise ringi poed meelitavad pikanäpumehi

  • Müüja ei jõua kõiki kliente jälgida. Allikas: Wikimedia

Kuigi kasutatud asjade kauplustes käivad sageli vargad, ei kipu poeomanikud politseid kutsuma, sest pikanäpumehi on keeruline teolt tabada.
 
Komisjonikaupluse Kõige Pood müüja Kaie Lõhmuse sõnul varastavad inimesed nende kauplusest kuu jooksul umbes 30 kuni 40 euro väärtuses kaupu. „Lähevad särgid, pluusid ja väiksemaid asjad, nagu kõrvarõngad ja klaasesemed,“ ütles Lõhmus. Tema hinnangul jääb firmal mõnel kuul varguste tõttu saamata kuni 60 eurot. Kõige Pood on komisjonikauplus, mistõttu on näppamisi kerge avastada, kui eseme omanik tahab seda tagasi osta. Inimesele tekitatud kahju hüvitab pood kasumist.
 
Pikanäpumehi on Lõhmuse sõnul väga keeruline tabada, sest kauplusel pole turvameest ning võimalikku varast ei tohi müüja ise läbi otsida. Politseid klienditeenindaja tavaliselt ei kutsu, sest kelmid haaravad kaasa üsna väikse summa eest esemeid. Müüja rääkis, et politseile pole mõtet vargusest teada anda ka sellepärast, et hilisem paberite täitmine võtab palju aega. „Varguseid saab ära hoida, kui müüjad inimesi jälgivad,“ lisas Lõhmus.
 
Tartus Kuperjanovi tänaval asuva Humana juhataja Katrin Võsa rääkis, et nädalas varastavad inimesed kauplusest umbes paarkümmend riideeset. Pood on aga suur ning korraga on tööl vaid üks müüja, kel on keeruline kõiki näppajaid märgata. „Vargused avastan tavaliselt alles tööpäeva lõpus,“ ütles Võsa. Tema sõnul võib pood palgata ka turvamehe, kuid Humanal praegu selleks raha ei ole.
 
Komisjonipoe Moeparter juhataja Andrus Aug kõneles, et kauplusest varastatakse kuus kuni 50 euro eest esemeid. Tema sõnutsi ei takista vargaid ka kaamerad, sest reeglina leiavad inimesed poest mõne koha, mis ei jää kaamera vaatevälja. Kuus õnnestub Augil teolt kinni pidada keskmiselt üks varas. Ta lisas, et politsei kutsumine näib talle mõttetu, sest varastatud riiete väärtus on väike, see jääb alla 200 euro.
 
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul peaksid kasutatud esemete müüjad pöörduma politsei poole ka sel juhul, kui varastatud asjade väärtus on väike. „Kui isegi pood ei teavita politseid vargusest, tekib vargal süüdimatu tunne, mille tõttu ta võibki arvata, et igalt poolt võib varastada,“ ütles Peitel. Karistusseadustiku järgi on vargus, mille väärtus jääb alla 200 euro, varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu ning selle eest saab karistada inimest rahatrahvi või 30-päevase arestiga.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Triin Ärm

Lisa kommentaar