Kuna treener töötab päevast päeva sportlasega koos, siis ta ei näe sportlast enam objektiivselt, selgitas Matsi. Ta tõi näite, kuidas treener võib sportlast trenni tegema “piitsutada”, kuid tegelikult oleks sportlasel vaja üks hooaeg vahele jätta ja puhata. 

Sa oled siin

Tippsportlaste ja psühholoogide vahel kõrgub suhtlusbarjäär

Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõu Jorgen Matsi sõnul valitseb Eesti tippsportlaste seas arvamus, et psühholoogi juures käivad vaid edutud ja vaimselt nõrgad sportlased. Sellise suhtumise nahka võib minna üks-kaks hooaega või terve karjäär, ütles Matsi. 

Matsi sõnul on vaimse terviseeksperdi kaasamine tippsportlase treeninguportsessi vabatahtlik. Uuringuid tippsportlaste psüühilise tervise kohta ei tehta ja isegi kui tehtaks, tuleks kahelda nende tõesuses, sest sportlased ei taha avalikult oma vaimsest tervisest rääkida, ütles ta. Matsi selgitas, et sportlased tunnevad, nagu psüühilised probleemid ei oleks neile lubatud.  

Ta rääkis, et tippspordis võivad võistluspingest tekkida ärevus- ja paanikahäired ning kaotused ja vigastused võivad põhjustada depressiooni. Ta lisas, et söömishäired võivad ohustada iluvõimlejaid. 

 “Meil on siin igasugu korüfeesid (teaduse, kunsti, spordi suurkuju – toim) ajalehtedest ja kollasest ajakirjandusest läbi jooksnud,” ütles Tammert. 

Matsi sõnul ei oska treenerid psüühikahäiret alati ära tunda ega sobivat nõu anda. Kuna treener töötab päevast päeva sportlasega koos, siis ta ei näe sportlast enam objektiivselt, selgitas Matsi. Ta tõi näite, kuidas treener võib sportlast trenni tegema “piitsutada”, kuid tegelikult oleks sportlasel vaja üks hooaeg vahele jätta ja puhata. 

Kettaheitja Aleksander Tammert on olümpiamängudel võistelnud viiel korral ning tänavu treenis ta olümpiaks Martin Kupperit. Ligi 30 aastat spordiga tegelenud Tammert põhjendas vähest koostööd treenerite ja psühholoogide vahel treenerite kartusega, et sportlased jäävad psühholoogide abist sõltuvusse. Ta lisas, et treener peab suutma välja selgitada, kas valitud psühholoog on üldse usaldusväärne. “Meil on siin igasugu korüfeesid (teaduse, kunsti, spordi suurkuju – toim) ajalehtedest ja kollasest ajakirjandusest läbi jooksnud,” ütles Tammert. 

Eesti Olümpiakomitee spordidirektori Martti Raju sõnul ei ole käik psühholoogi juurde tervisekontrolli kohustuslik osa ja nii see peakski jääma, sest iga sportlane vastutab oma tervise eest ise. Eesti delegatsiooni abipersonali koosseisus Rio olümpiamängudel psühholoogi ei olnud, sest Raju arvates on võistluse ajal sportlasi aitama hakata liiga hilja. Treeneri Tammerti arvates näitasid väheõnnestunud spordisooritused Riol, et psühholoogiline nõustamine kohapeal oleks võinud kasuks tulla.  

Tammerti arvates ei tohiks abi küsimine kõikidelt pooltelt nagu toitlustusnõustajad, treenerid ja psühholoogid olla häbiasi. Tammert on oma sportlaskarjääri jooksul psühholoogidega konsulteerinud ning peab seda vajalikuks. “Iga grammikene küsitud abi annab staadionil juurde sentimeetri, mis on sportlase jaoks väga hinnaline,” ütles Tammert. 

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar