Sa oled siin

Uuringu tulemused: kaks põhjust, miks sündimus Eestis kahaneb

  • Sündimuses mängivad rolli tõrge teise lapse saamisel ja riiklik vanemahüvitise poliitika. Foto: Evan-Amos/Wikimedia Commons

Ühiskonnateadlase Triin Roosalu uuringust selgus, et sündimuse juures mängivad rolli tõrge teise lapse saamisel ja riiklik vanemahüvitise poliitika.
 
Esimese lapse sünd pole Roosalu sõnul Euroopas ühiskonna proovikiviks - kui pole põhimõtet, et lapsi ei taha, siis üldjuhul ühe lapse paar ka saab. Teisest järglase muretsemisest aga loobutakse juhul, kui nähakse, et rahaline koorem on liiga suur, ütles Roosalu. Tema sõnul kehtib see eriti ühiskondades, kus lapsevanema roll on väärtustatud, sest pärast esimese lapse saamist on ootused täidetud.
 
Uuring näitas aga, et keskmisest väiksema SKP-ga maades olid inimesed ka rahapuudusel valmis rohkem järglasi saama.
 

„Selgus, et kui sa juba tuled halvasti toime, siis veel halvem toimetulek ei tundu nii suur lisakoorem,“ nentis uuringu korraldanud ühiskonnateadlane Triin Roosalu. 

 
Roosalu sõnul oli põnev, et kuigi 90% 2013. aastal uuringus osalejatest leidsid, et võrdõiguslik ühiskond on hea ühiskond, siis joonistus esimene korda vastajate seas välja uus tüüp, kes naiste võimaluste parandamist tööturul tähtsaks ei pidanud, aga leidsid, et võrdsete õiguste tagamiseks on vaja suurendada mehe rolli laste kasvatamises, mis jääb võrdsete õiguste tagamisest rääkimisel tihti tagaplaanile. 
 
Näitena tõi Roosalu uuringu osa, kus analüüsis, kuidas Eesti ja Norra ühiskonnateadlased isapuhkusest räägivad. Tema sõnul tuli mõlemas riigis välja, et isapuhkust on vaja selle jaoks, et parandada naiste võimalusi tööturul, aga mitte kummaski ei räägitud isadele võrdse võimaluse andmisest. Sellega jääb teine pool võrdõiguslikkuse diskussioonist Roosalu sõnul puudu. 

 
Lauri Läänemets, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Meesühenduse eestvedaja ja meesõiguslane, ütles, et mehe roll Eestis on jätkuvalt perekonnapeaks olemine, keda hinnatakse rahakoti järgi. „Isapuhkuse kehtestamine oleks kasulik mõlemale soole – see võtaks pinget vähemaks,“ tõi ta välja potentsiaalse lahenduse.  

 
Läänemetsa sõnul viiks isapuhkuse kehtestamine ka tööandjate suhtumise muutumiseni – ei eelistataks enam üht või teist sugu selle põhjal, kes lastega koju jääda võib. „Võib-olla ei peagi kohe seadust muutma, küll aga peab algatama sel teemal ühiskondliku arutelu,“ ütles ta.
 
Triin Roosalu on Eesti Teadusagentuuri kommunikatsioonijuhi Eeva Kumbergi sõnul üks 13-st ühiskonnateadlasest, kes sel aastal 43 760 euro suuruse personaalse uurimistoetuse sai. Tal on koos Dirk Hofäckeriga ilmumas raamat „Rethinking Gender, Work and Care in a New Europe“, mis analüüsib kolm aastat kestnud uuringu tulemusi.

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Kadri Org

Lisa kommentaar