Seinberg oli nõus rahastust ootama, sest teadustöö oli tema jaoks oluline ja missiooniprojekt. „Kui ma stardiprojektiraha poleks saanud, oleksin Eestis teaduse tegemisest loobunud,” sõnas Seinberg.   

Sa oled siin

Uus süsteem aitab välismaalt tagasipöördunud teadlasi

Eesti Teadusagentuur lõi endise ühiskonkursi asemel eraldi taotlusvooru välismaalt kodumaale tagasipöördunud Eesti teadlastele, mis on pöördeline muutus teadusrahastuse süsteemis.  

Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna järeldoktoritoetuste koordinaatori Kadri Mägeri sõnul on tagasipöördujate taotlusvoor Teadusagentuuri teadlaste rahastamissüsteemis murranguline punkt. Mäger ütles, et eelmise süsteemiga said rahastuse umbes 12-15 protsenti kandideerijatest. Uue süsteemiga tõuseb rahastuse saajate protsent tema hinnangul märkimisväärselt.  

Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku sõnas, et välismaalt tagasipöördujatel on Eestis teatud raskusi siin juba töötavate teadlastega võrreldes. Puuduvad töösuhted Eesti teadusasutustega või side mõne siinse uurimisrühmaga. Rutiku ütles, et kodumaa teadusellu sisse elamiseks on neile ette nähtud tagasipöörduva teadlase toetus. Selline toetus on mõeldud 6-12 kuuks, et teadlane saaks Eesti mõnes teadusasutuses sisse elada, liituda mõne uurimisrühmaga, luua kontakte ja kirjutada edukas projektitaotlus personaalse uurimistoetuse saamiseks, ütles Rutiku.  

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur Dr Liis Seinberg naasis kodumaale 2013. aasta kevadel. Jaapanis Kyoto ülikoolis doktorantuuri lõpetanud teadlane ootas Eestis oma töögrupi loomise teadusrahastust mitu aastat.     

„Kui ma stardiprojektiraha poleks saanud, oleksin Eestis teaduse tegemisest loobunud,” sõnas Seinberg.  

Seinberg taotles Eesti Teadusagentuurist personaalset uurimistoetust, mida on võimalik kaks aastat pärast doktorantuuri lõpetamist taotleda. Seinberg sai rahastuse aga tänavu, kolm aastat pärast doktorantuuri lõpetamist. Rahastust oodates lõi Seinberg kaasa oma kolleegide projektis. „Kui seda võimalust poleks olnud, oleksin olnud Eesti teadusmaastikul kadunud hing,” ütles Seinberg.  

Rahastuse ootamine tasus end Seinbergile ära. Oma teadustöös otsib teadlane võimalust kasutada raua nanoosakesi inimkeha sisemusest täpsemate MRT-piltide tegemiseks, mis võimaldab tuvastada erinevaid haigusi, sealhulgas kasvajaid. Seinberg oli nõus rahastust ootama, sest teadustöö oli tema jaoks oluline ja missiooniprojekt. „Kui ma stardiprojektiraha poleks saanud, oleksin Eestis teaduse tegemisest loobunud,” sõnas Seinberg.   

Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna vanemkonsultant Kristin Kraav ütles, et teadlaste töö- ja õppekogemus välismaal on Eestis väga hinnas. „Mobiilsus on teadlaste karjääri loomulik osa,” ütles Kraav. Tema sõnul on see suuresti ka riigi huvides, et välismaa teadussüsteemi ja       -võrgustikku kuulunud Eesti teadlased kodumaale tagasi pöörduvad.  

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar