Sa oled siin

Vahemerre kolib järjest rohkem võõrliike

  • Egiptuse-Jaapani Sõpruse Sild üle Suessi kanali ühendab Aafrika ja Euraasia. Foto: Kristopher Wilson
    Egiptuse-Jaapani Sõpruse Sild üle Suessi kanali ühendab Aafrika ja Euraasia. Foto: Kristopher Wilson

Egiptus on Suessi kanalit laiendades ignoreerinud rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Seetõttu on erinevatel mereloomadel lihtsam Punasest merest Vahemerre pääseda ning sealset elustikku häirida.
 
Mereinstituudi juhtivteaduri ja ülemaailmse mereuurimise programmi Census of Marine Life Euroopa komitee esimehe Henn Ojaveeru sõnul ei saa võõrliikide sisserännet kunagi täpsetesse numbritesse panna. Ojaveeru andmetel liikus enne kanali laiendamist Vahemerre keskmiselt üks võõrliik nädalas, mis tähendab, et kokku on neid umbes tuhat. 
 
„Võõrliikide sisseränne sõltub laevaliiklusest ja kümnest erinevast asjast, aga arvame, et kanali laiendamisega suureneb sisseränne umbes kaks korda,“ sõnas Ojaveer.
 
Üks rikutud konventsioonidest on näiteks bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mille olemasolu kaitseb liikide mitmekesisust ja loodusvarade säästlikku kasutamist. Egiptus ei viinud läbi keskkonna mõjude hindamist ning ei otsinud variante võõrliikide rände takistamiseks, näiteks kahe mere vahele mageveeala loomist.  
 
Ojaveer toob võõrliikide sisserände negatiivseks näiteks Punasest merest Vahemerre rännanud meduusid, kes ujuvaid inimesi kõrvetavad ja tõsiseid põletushaavu tekitavad. „Nagu pliidi peal võid kõrvetada oma kätt,“ tõi Ojaveer näite. 
 
Lisaks kalasaaduse vähenemisele ja kahjule turismi valdkonnas võivad võõrliigid ummistada tuumajaamade veetorusid, nagu juhtus 2011. aastal Iisraelis. Ojaveeru sõnul mõjutab Eestit olukord Vahemeres reisimise ja toidulaua kaudu, kuid Läänemeres midagi muutuma tõenäoliselt ei hakka. 
 
Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri Olavi Petroni sõnul muutub ainult nende eestlaste toidulaud, kes on harjunud sööma Vahemere piirkonna kalu nagu huntahven ja kuldne merikoger, kuid kala import ja eksport tema hinnangul ei muutu. 
 
Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur Markus Vetemaa kinnitas, et keegi ei oska ennustada, mis Vahemeres juhtuma hakkab. „Enamikel juhtudel ei saa liigid võõras keskkonnas hakkama, mõnedel tingimustel võivad hakkama saada ning mõnedel tingimusel võib liik tohutult laieneda ning lüüa ökosüsteemi segamini,“ selgitas Vetemaa. Tema sõnul on võõrliikide levimine tänapäeva maailma paratamatus, mille inimene on ise kiire looduse muutmisega tekitanud ning mille vastu inimene ei saa. 

Märksõnad: 
Välisuudised
Toimetaja: 
Simon Suviste

Lisa kommentaar