Sa oled siin

Vaktsineerida või mitte?

 
USA-s puhkenud leetrid, mis said alguses Disneylandis, on tekitanud inimeste seas vastakaid tundeid. Eelkõige hirm vaktsiini ohutuse, kasulikkuse ja autismi ees, kui ka eriarvamused immigratsiooni ning isiklikke õiguste osas, kirjutab Arizona ajalehes Daily Sun teadlane David Engelthaler.
Vaktsineerimise vajalikkus on kahtluse ja arutelu alla seatud ka Eestis. Küsisime tartlaste käest, kuidas nemad suhtuvad vaktsineerimisse. 
 
Esmalt on oluline aru saada, miks üldse on vaktsineerimise teema vaidluste alla sattunud. Just seepärast, et leetritest oleme juba ammu võitu saanud, kuid nüüd kardab inimkond, et haigus tuleb tagasi. Miks leetrid üldse kadusid? Üks lihtne põhjus: lapsepõlve vaktsiinid. Leetrid ja ka muud meie esivanemaid kimbutanud nuhtlused on nüüdseks ainult ajalooraamatutes ja meditsiini teemalistel veebisaitidel. Siiski toovad külastajad, immigrandid ja koju naasnud reisijad leetrid meile tagasi.
 
Vaatame lähemalt, millised asjaolud inimestes hirmu tekitavad:
 
1) Autism. Kas see on põhjus muretsemiseks? Pole olemas mitte ühtegi teaduslikku uuringut, mis näitaks autismi ja vaktsineerimise vahelist seost. Ainuke selletaoline avaldatud uuring, mille võtsid omaks paljud Hollywoodi staarid ja vaktsiini vastased rühmitused, on nüüdseks maha tehtud ning autorilt võeti ära ka meditsiiniline litsents. See uuring ei sisaldanud teaduse avastatud uut infot ja vanade teooriate kummutamist, vaid oli petturlik ning vastutustundetult avaldatud teaduslik artikkel.
 
2) Ohutus. Vaktsiinid on ohutumad kui kunagi varem, kuid mitte täiuslikud. Halbu juhtumeid on ikka ja väga väike osa lapsi on haigestunud või surnud. Kuid siiski on nende juhtumite arv niivõrd väike, et paljudesse teistesse haigustesse jäämine või ära suremine on kordi riskantsem. Seal juures ka igapäeva elulised riskid nagu näiteks mesilase nõelamine.
 
3) Kasulikkus. Peaaegu mitte ükski vaktsiin pole 100 % efektiivne ning mõni on parem kui teine. Jällegi leiame tõestused kasulikkusele enda ümbert. Kui mitut inimest sa tead, kes on haigestunud lastehalvatusse, difteeriasse või marutaudi? Tavaliselt USA-s üks või mitte ükski inimene aastas. Seda ühel lihtsal põhjusel – vaktsiin teeb oma tööd. Mõned vaktsiinid töötavad aga vaid osaliselt, nagu näiteks gripi ja läkaköha vaktsiin, kuid siiski aitavad ära hoida mitmete tuhandete inimeste surma igal aastal.
 
4) Immigratsioon. Jah, sisserändajad ja külastajad teistest maailma otsadest toovad meie likvideeritud haigused tagasi. See on üks põhjustest, miks hoida ühiskonnas kõrget vaktsineerimise taset.
 
5) Isiklikud õigused. See pole teaduslikult katsetatav probleem. Loo autor David Engelthaler nõustub mõlemal poolel seisvate vanemate õiguste ja kodanike kohustustega. Siiski on hea elada ajastul, kus me saame kaitsta oma lapsi nende koledate haiguste eest. Suurte õigustega kaasnevad ka suured kohustused.
 
Kokkuvõtteks kui vaktsiinid on nii tõhusad, siis miks leetrid taas levima hakkasid? Lihtne. Vaktsiinid töötavad hästi indiviidide ja kogukonna peal. Mida kõrgem on vaktsineerimise tase, seda tervem on ka ühiskond. Kui aga vaktsineerimise trend hakkab langema, nagu see on kukkunud viimastel aastatel, siis on inimeste haigestumise risk suurem. Seega hoiame leetrid, lastehalvatuse ja difteeria ohustatud liikide seas, võib-olla ühel päeval on nad väljasurnud nagu dodo lind...ja rõuged. 
 

  • Vaktsineerimine Brasiilias. Foto: Sandra Rugio/Wikimedia Commons
    Vaktsineerimine Brasiilias. Foto: Sandra Rugio/Wikimedia Commons