Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor Alar Kilp ei näe valimiskogu kõrges keskmises vanuses probleemi. „Selleks, et kõrgema poliitikaga liituda, peavad noored kõigepealt tegema musta tööd, et oma pagunid välja teenida ja saama kapitali, “ sõnas Kilp, „muidugi on sellel reeglil erandeid, näiteks olümpiavõitjatele teevad erakonnad pakkumisi juba noores eas.“  

Sa oled siin

Valimiskogu koosneb keskealistest meestest

  • Jaak Madison. Foto: www.uudised.err.ee
    Jaak Madison. Foto: www.uudised.err.ee

Presidendivalimiste jaoks moodustatud valimiskogul on kõrge keskmine vanus, eksperdid näevad seost noorte madala valimisaktiivsusega.  

Tänavuste presidendivalimiste jaoks moodustatud valimiskogu keskmine vanus on vabariigi valimiskomisjoni avaldatud andmete põhjal 53 eluaastat. See on 13 aastat kõrgem kui kogu Eesti rahva keskmine vanus. Noorim valimiskogu liige on 23-aastane, vanim 83-aastane. 

Noorim valijamees on Illuka vallavolikogu liige Kristo Kesler, kes alustas oma poliitilist karjääri eelmistel valimistel 2013. aastal. Ta kuulub spordi-, haridus- ja kultuurikomisjoni, mille tegevusalad on kõige tihedamalt seotud laste ja noortega.  

Kesler oli üllatunud, kui kuulis, et on valimiskogu noorim esindaja. „Iseenesest oleks mõistlik, kui noored omavalitsustes püüaksid kaasa lüüa, sest kes teine selle hea otsuse ikka ära teeb, kui mitte sina ise,“ ütles Kesler.  

Riigikogu noorim liige ning samuti valimiskokku kuuluv Jaak Madison nentis, et noorte huvi poliitika vastu on madal, 18 – 24 aastastest Eesti noortest käib valimas veerand. Sama peegeldub omavalitsuste kandideerimisstatistikast.  

 
Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse õppejõud Mikk Lõhmus ütles: „Gerontokraatlik institutsioon pole Eestis veel probleem, sest koos valitsevate institutsioonidega vananeb ka keskmine eestlane.“

„Mina ei näe, et kõrge keskmine vanus oleks halb, noortel on kõik võimalused olemas, et end poliitiliselt teostada,“ rääkis Madison. EKRE praktikas tunneb poliitilise karjääri vastu huvi üks noor kümnest, lisas Madison.  

Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor Alar Kilp ei näe valimiskogu kõrges keskmises vanuses probleemi. „Selleks, et kõrgema poliitikaga liituda, peavad noored kõigepealt tegema musta tööd, et oma pagunid välja teenida ja saama kapitali, “ sõnas Kilp, „muidugi on sellel reeglil erandeid, näiteks olümpiavõitjatele teevad erakonnad pakkumisi juba noores eas.“  

Kilp rääkis, et noortele ei tohiks poliitikaga liitumist peale suruda. „Tänapäeval peavad noored olema kosmopoliidid, me ei tohiks nõukogudepärast propagandat teha,“ ütles lektor. 

Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse õppejõud Mikk Lõhmus ütles: „Gerontokraatlik institutsioon pole Eestis veel probleem, sest koos valitsevate institutsioonidega vananeb ka keskmine eestlane.“ Lõhmus tõdes, et Lääne-Nigula vallavolikogus näeb ta noori vähe.  

Valimiskogu koosneb presidendi valimise seaduse järgi kohalike omavalitsuste esindajatest ja riigikogu liikmetest ning esindab rahvast. Tänavuse valimiskogu keskmine vanus on 53 eluaastat, naisi on valimiskogus 24%. Eesti rahvastiku keskmine eluiga on 40 aastat ning naisi ühe mehe kohta on 1,2.

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar