Sa oled siin

Valimistel kandideerib pool tuhat keskhariduseta inimest

Oktoobris toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel kandideerib 531 keskhariduseta inimest, kelle seas on ka prominente.
 
Valimistel kandideerib kokku 11 807 inimest, kellest 503 on põhiharidusega ja 28 algharidusega. Kandideerimiseks peab kandidaat vastama seaduses sätestatud kandideerimisõiguse nõutele. Näiteks teoorias võib vallavanemaks saada kandidaat, kes on kirjaoskamatu.
 
Seadusega lubatud
 
Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuhi Janek Lutsu sõnul pole kandideerimiseks karme tingimusi. “Haridus ei ole kandideerimiseks nõutav tingimus ning pole isegi põhiseadusega vastuolus,” ütles Luts. Ta lisas, et kandidaati saab valimisnimekirjast kõrvaldada juhul, kui kohus tuvastab, et kandidaadi kirjalik süümevanne ei vasta tõele ehk isik on sooritanud riigivastase teo.
 
Vabariigi valimiskomisjoni endise esimehe Heiki Sibula sõnul on igal inimesel põhiseaduslik õigus valimistel kandideerida ja valijal valida see kandidaat, kes on talle meelepärane, olgu ta doktor või algharitud inimene. “Loomulikult, mida kõrgem on haridus, seda paremad eeldused on kandidaadil, selles ei ole küsimustki,” ütles Sibul. Ta lisas, et teinekord on kandidaadi haridustee pooleli jäänud ning selle asemel on hoopis suur elukogemus, mis aitab inimesel edukalt kommunaalpoliitikat ellu viia.
 
Negatiivne sõnum ühiskonnale
 
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõu Rein Toomla sõnul oleks loomulikult hea kandidaadi kõrgem haridus, kuna volikogu töö eeldab paratamatult laiemat intelligentsust ja valdkondade mõistmist. “Suur hulk madala haridustasemega kandidaate annab ühiskonnale negatiivse sõnumi, et ei olegi vaja õppida,” ütles Toomla. Ta lisas, et keskhariduseta kandidaadid kandideerivad, kuna nad on ilmselt oma tegevusega saavutanud mingit sorti usaldusväärsuse oma erakonnas ja ringkonnas. Toomla sõnul ongi valimiste puhul olulisim usaldus, sest mida rohkem kandidaati usaldatakse, seda rohkem ta hääli saab.
 
Alko1000 kaupluse algharidusega juht Einar Visnapuu, kes kandideerib Võru linnas, ütles, et kandidaadi kõrgem haridustase pole pigem vajalik. “Kandideerimine on ikka rohkem persoonipõhine ning vaevalt kõrgelt haritud inimesed oskavad omavalitsusi tunduvalt paremini juhtida kui väiksema haridusega inimesed,” ütles Visnapuu.
 
Kõige rohkem keskhariduseta kandidaate on Keskerakonnas (148 kandidaati) ning neile järgnevad EKRE (70 kandidaati) ja Reformierakond (45 kandidaati).

Märksõnad: 
Poliitika

Lisa kommentaar