On vist nii, et veri on paksem kui vesi, sest Tartu Ülikooli kliinikum müüs pasliku summa eest hoone ülikoolile.
Katrin Lendok, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppekorraldusspetsialist.

Sa oled siin

Vana sünnitusmaja - sotsiaalteaduste päriskodu

  • Sel koolitalvel saab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnal kuus aastat Lossi tänava vanas sünnitusmajas elutsemist. Foto: Inna Šarina.

Sel koolitalvel saab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnal täis kuus töist aastat Lossi tänava vanas sünnitusmajas. Peegli toimetus meenutab, kuidas sellest legendaarsest majast õppehoone sai.
 
Aastal 1843 alustas Toomemäel asuvas hoones tööd Tartu naistekliinik ja sünnitusmaja ning ligi 160 aastat hiljem, aastal 2008, kolis majja Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond.
 
Varasemalt asus osa sotsiaalteaduskonnast Tiigi tänaval, kuid laienemisplaane pidanud teaduskond ei oleks tulevikus sellesse hoonesse enam mahtunud. Laienemine jäi osaliselt pooleli ka selle pärast, et muinsuskaitse keelas ära Tiigi õppehoone hoovis oleva puu raiumise. Lahendus leiti tänu Tartu Ülikooli kliinikumile. Kuus aastat tagasi valmis uus Maarjamõisa kompleks, vana sünnitusmaja ei vastanud enam meditsiininõuetele ja kolis ümber.
 
Õppekorraldusspetsialisti Katrin Lendoki sõnul oli hoonele peale Tartu Ülikooli ka teisi tahtjaid. Naistekliinikust üle tee asuv riigikohus avaldas soovi laieneda nendesse ruumidesse. „On vist nii, et veri on paksem kui vesi, sest Tartu Ülikooli kliinikum müüs pasliku summa eest hoone ülikoolile“, ütleb Katrin Lendok.
 
Ehitustööd ei sujunud esialgu aga sujuvalt. Esimene riigihanke võitja lammutas maja sisemuse ning küsis seejärel raha juurde. See leping lõpetati ning oodata tuli uut ehitajat, et töid jätkata. Ruumid tuli ümber ehitada, et kohandada maja sobivaks õppekeskkonnaks. Maja välisfassaad jäi samaks ja sisemuses säilisid elemendid, mis esinesid ka vanas hoones. Alles jäi ka loenguruum, mis nüüd kannab Juhan Peegli auditooriumi nime.
 
„Majas on ilusti ühendatud uus ja vana,“ avaldab arvamust doktorikooli peaspetsialist Katre Sakala, kes töötab õppehoones ning sünnitas kunagi ka oma lapsed selles samas majas. Ta loodab, et õpilastel on uues hoones hea ja motiveeriv õppida. Ka Katrin Lendoki arvates on õppehoone valik õnnestunud, sest asukoht on hea ja maja atmosfäär on meeldiv.
 
Madis, kes õpib sotsiaalteaduskonnas, teab väga hästi, et enne kui maja tema õppehooneks sai, asus siin naistekliinik ja sünnitusmaja. “Omal ajal sai siin ehituse ajal sõpradega ronimas käia. See on ju ainult positiivne, et sotsiaalteaduskond oma maja sai,“ ütleb Madis ning tõdeb, et teda ei häiri hoone ajalugu. Lõpptulemus on hästi õnnestunud ja maja on igati ilus nii seest kui väljast.

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Ivika Saaroja

Kommentaarid

Noored, kas te ise ka läbi loete selle, mida siin linnarahvale lugeda annate?

Mida tähendavad väljendid nagu "saab elutsemist", "hoonele oli teisi tahtjaid" jne. Tunnete te eestikeelseid käändelõppe, asesõnu jne?

Kirjutatud on lohakalt ja pealiskaudselt. Jääb näiteks selgusetuks, mis on seeteaduskond, kus Madis ka õpib.

Kui pisiasjadest eemale tulla, siis jääb põhjendamatuks seegi, miks sellest just nüüd tasub rääkida. Tegemist on kuus aastat tagasi toimunud muutusega. Siin ei ole ei juubelit ega värskust. Teema passiks ehk pikema ja olemuslikuma loo algatuseks, aga siin on püütud teha korraga uudist ja meenutust.

Päris hea pealkiri :D Sotsiaalteadused muudkui sünnivad ja sünnivad, ikka vanas sünnitusmajas. Heh!

Õppekorraldusspetsialist on keegi, kellel on tiitel, aga... majas sünnitanud naine on lihtsalt selles majas sünnitanud naine?

Ja kes on see saladuslik Madis, kelle perekonnanime me isegi ei tohi teada? On siin tegu allikakaitsega? Vene väed ründavad ja viivad Madise piiri taha, kui tema nimi täispikkuses välja öelda? Ja miks peaks teda hoone ajalugu HÄIRIMA?

Oh neid sõnakordusi! Ja muidu tekib ka küsimus, et kes see Katre Sakala siis on ehk tiitel jäi kuhu??

Siin juba kommenteeris keegi, et huvitav, kes see salapärane Madis siis on... Mida tal varjata on, et tema perekonnanime meile millegipärast ei avaldata?

Laienemine jäi katki, sünnitusmaja elutseb + väga kõnekeelne "ilusti"... Milleks küll toimetajad olemas on?

Tore meenutus ja sellise ajavagudeliku tooniga kirjutatud.
Mõned tähelepanekud teksti osas:
* Õppekorraldusspetsialisti Katrin Lendoki sõnul – tiitel on ka alati käändes.
* Institutsioonid näiteks riigikohus, sotsiaalministeerium, linnavalitsus kirjutame tarbetekstis väikese tähega.
* Kuivõrd tegu on olemuslooga, ei oleks sugugi paha kasutada läbivalt oleviku – räägib, ütleb, mõtiskleb. Aga keelatud pole ka minevik.
* Madis jääb kuidagi anonüümseks. Enamasti on ajakirjanduslikus tekstis inimesed alati identifitseeritavad, kui selleks pole mõjuvat allikakaitselist põhjust. Seega, Madisele oleks vaja perenime. Lisaks: “Madis, kes ise õpib…” no kes see Madise eest siis ikka õpib, kui mitte ta ise – kõik, mis on juurdemõeldav ja ütlematagi loogiline, võibki jääda ütlemata. Ja Madis, erinevalt Katrinist ja Katrest, räägib olevikus ☺

Lisa kommentaar