Vehklemistreeneri Viktor Kirpu arvamusel on kaasaegne vehklemine peaaegu traumavaba, mistõttu ei pea spordiala kartma

Sa oled siin

Vehklemisspordis puudub innukas järelkasv

Ekspertide hinnangul ei ole Eestis vehklemine noorte seas piisavalt populaarne, mistõttu on viimasel ajal Eestit suurvõistlustel edukalt esindanud tippsportlastele kasin järelkasv.
 
Taasiseseisvunud Eesti vehklejad on võitnud tiitlivõistlustelt üle 60 medali. Rio olümpial saavutas epeenaiskond pärast tulist võitlust neljanda koha. Ometi arvas naiskonnaliikme Irina Embrichi treener Anatoli Jasnov, et lastele ja noortele ei ole vehklemine ligitõmbav, kuna selles on vähe mängulisust. Juhendaja lisas, et muutunud on ka suhtumine tippsporti. Kui 30 aastat tagasi seadsid noored kõrgeid eesmärke, siis praegu tahavad nad lihtsalt võistelda. „Kuidas mõõduvõtmistel läheb, see eriti ei huvita,“ kommenteeris Jasnov.  

 Tegemist on tõsise võistlusspordiga, mis ei sobi igaühele. 

Eesti vehklemisliidu presidendi Margus Hansoni sõnul vastab tõele, et noorte huvi vehklemise vastu ei ole nii suur, nagu võiks. Tegemist on tõsise võistlusspordiga, mis ei sobi igaühele. Ometi leidis Hanson, et meie vehklejate edu ja silmapaistvad tulemused võiksid rohkem noorte ja lapsevanemate tähelepanu köita ning ala levitada. Kuivõrd hoolivad lapsed ja noored medalitest, on eraldi küsimus. Hanson nentis, et palju tööd tuleb ära teha spordiklubidel, kuna sealsed treenerid teavad paremini, kuidas lastele läheneda. Hanson lisas, et mitmed treenerid on koolides korraldanud näidistreeninguid, kuhu võetakse kaasa varustus, millega tekib proovijatel tõelise vehkleja tunne.
 
Irina Embrichi treenimise kõrvalt on Anatoli Jasnov kehalise kasvatuse õpetaja Jaan Poska gümnaasiumis. Mitu aastat järjest on Jasnov spordinädalal korraldanud vehklemise algkursust, mille käigus saavad gümnaasiuminoored aimu vehklejate liikumisest ja olulistest sammudest. Jasnovi sõnul on üritused huvi pakkunud peamiselt noormeestele. Ometi ei ole noorte huvi võrreldav näiteks Itaalia koolidega, kus õpilased vehklemise nägemiseks ja proovimiseks lausa pikkades sabades seisavad.  
 
Jaan Poska gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi sõnul arendab vehklemine nagu teised spordialad iseloomu, rääkimata koordinatsioonist, vastupidavusest ja psüühikast. Koolijuhi arvates annab osa noortest liiga kergesti alla ega pinguta tulemuste nimel. Ta lisas, et sport distsiplineerib ja peaks saama suuremat tähelepanu. Kool plaanib vehklemise tutvustamisega kindlasti jätkata.
 
Vehklemistreeneri Viktor Kirpu arvamusel on kaasaegne vehklemine peaaegu traumavaba, mistõttu ei pea spordiala kartma. Kirpu lisas, et pealekasvu puudusest suurem probleem on vähene ruum, mistõttu ei mahu trennis käivad noored korralikult vehklema. Ta lisas, et selle all võib kannatada tulevaste tippvehklejate tase. 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar