Brubakeri kolmnurkmudel on teaduslik lähenemisviis, mille abil saab vaadelda kolme osapoole geopoliitilist suhet. Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteaduri Piret Ehini sõnul on Eesti ja eestivenelaste suhte puhul kolmnurkmudel väga hea valik. 

Sa oled siin

Venemaa lõhkus kaasmaalaspoliitikaga teadusmudeli

  • Venemaa.
    Venemaa.

Tartu ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Kristina Kallase doktoritööst selgus, et Venemaa, Eesti ja eestivenelaste kolmiksuhtes viis Venemaa kaasmaalaspoliitika Brubakeri mudeli tasakaalust välja.  

Brubakeri kolmnurkmudel on teaduslik lähenemisviis, mille abil saab vaadelda kolme osapoole geopoliitilist suhet. Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteaduri Piret Ehini sõnul on Eesti ja eestivenelaste suhte puhul kolmnurkmudel väga hea valik. “Ainult enamuse ja vähemuse uurimine ei ole siin kogu story, sest ka Venemaa on Eesti ja eestivenelaste suhtes osaline,” ütles Ehin. 

Tartu ülikooli võrdleva poliitika professor ja Kallase doktoritöö juhendaja Vello Andres Pettai ütles, et mudeli järgi tekitab probleeme rahvustav riik, kes surub peale enda kultuuri ja sulatab teist rahvust endasse. Viimase kümnendiga on rahvustav riik Eesti muutunud vene vähemuse suhtes arvestavamaks ja sellega on kolmnurga raskuskese nihkunud. “Nüüd on see patuoinas Venemaa,” ütles Pettai.  

“Ma loodan, et Putin ei hakka samamoodi mõtlema nagu Hitler,” ütles Pettai. 

Kallas rääkis, et Venemaa jaoks ei piira vene rahvust nende riigipiir ja see muudab kolmnurgas probleemide tekitajaks Venemaa. Kallase sõnul on Venemaa kaasmaalaspoliitika eesmärk ehitada end üles rahvusriigina ja seetõttu nimetab Venemaa üle maailma kõiki venelasi kaasmaalasteks 

Pettai rääkis, et samasugune raskuskeskme muutus toimus Brubakeri kolmnurgas ka Saksamaa ja tollase Tšehhoslovakkia konflikti näitel. Hitler arvas et Tšehhoslovakkias koheldakse sakslasi halvasti ja see viis II maailmasõjani. “Ma loodan, et Putin ei hakka samamoodi mõtlema nagu Hitler,” ütles Pettai.  

Kallase arvates peaks Eesti suhtuma Venemaa propagandasse rahulikult ning hoidma vene kultuuri ja keelt lahus Venemaa poliitikast. “Poliitikud peavad väga palju vaatama, mida nad suust välja ajavad,” ütles Kallas. Ta lisas, et Venemaa propaganda mõjuvõimu vähendamiseks tuleks eestlastel suhtuda vene vähemusse paremini. 

Kodanikuaktivisti Sergei Metlevi arvates taotleb Venemaa seda, et eestlased näeks siinsetes venelastes ohtu, mis süvendaks ühiskondlikku lõhestumist. Ta lisas, et on oluline aru saada poliitika ja kultuuri erinevusest. “Peab olema viis, kuidas jätta alles meile südamelähedane keel ja kultuur ning ikkagi ühtse ühiskonnana toimida,” ütles Metlev. 

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur Ehini sõnul on Kallase doktoritöö vajalik, sest see aitab mõista ühiskondliku sidususe kitsaskohti. Ta lisas, et praeguses poliitiliselt keerulises olukorras pole see ainult teooria, sest Venemaa kujutab ka päriselt Eestile ohtu. 

 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv

Lisa kommentaar