Sa oled siin

Infosõda peetakse vandenõuteooriatega

Vandenõuteooriad on infoühiskonnas saanud infosõja vahendiks, mille abil on võimalik võita inimeste poolehoidu ja mustata oma vastaseid, leidis Tartu ülikooli semiootika teadur Mari-Liis Madisson.
 
Sotsiaalmeedias levivate vandenõuteooriate abil saab kujundada tänapäevaste konfliktide tähendusi. Muuhulgas oli vandenõuteooriatel Madissoni sõnul roll 2016. aasta USA presidendivalimistel. Trumpi toetavates kogukondades levisid kulutulena vandenõuteooriad Hillary Clintoniga seotud pedofiilide ja saatanakummardajate võrgustikust.
 
Pizzagate´i vandenõuteoreetikud väitsid pärast Hillary Clintoni e-kirjade leket, et kirjades on peidetud sõnumid inimkaubanduse ja pedofiilide rühmituse liikmetele. Salarühmituse kogunemispaigaks peeti Comet Ping Pongi pitsarestorani, mistõttu tabas restorani töötajaid ähvarduskirjade laine ning üks vandenõuteoreetik kasutas restoranis relva. Ükski inimene viga ei saanud.
 
Pizzagate´ist on saanud alusetute, kuid potentsiaalselt väga ohtlike vandenõuteooriate sümbol,“ ütles Madisson.
 
Sotsiaalmeedia laia levikuga on hüppeliselt kasvanud vandenõuteooriatega kokku puutuvate inimeste arv. Samas ei usu vandenõuteooriaid selle tõttu märkimisväärselt rohkem inimesi. Madisson seletab seda infomeelelahutusega ehk inglise keeles infotainment´iga. Inimesed ei jälgi vandenõuteooriaid ainult selle pärast, et nad neid tõeseks peaksid, vaid tihti on nendega kursis olemine huvitav ja lõbus.
 
Vandenõuteooriad levivad sotsiaalmeedias plahvatuslikult seetõttu, et need tekitavad kiirelt emotsionaalseid reaktsioone ning kutsuvad laikima või teistega jagama. „Vandenõuteooriad annavad lugejale seletuse, miks heade inimestega halbu asju juhtub,“ selgitas Madisson. Ta lisas, et neis ei jää rolli kokkusattumusele ja õnnetule juhusele, mille olemasolu on sageli raske tunnistada.
 
Semiootika osakonna programmijuhi ja vanemteaduri Tiit Remmi sõnul on sotsiaalmeedias levivate vandenõuteooriate uurimine oluline seetõttu, et kõik sotsiaalmeedia kasutajad puutuvad nendega aeg-ajalt kokku. „Teades, kuidas vandenõuteooriaid kasutatakse infosõjas ja igapäevases suhtluses, oskavad inimesed teadlikumalt infot tarbida,“ ütles Remm.
 
Madissoni doktoritöö juhendaja Indrek Ibrus ütles, et semiootika pakub võimaluse vandenõuteooriaid uurida väga erinevates kontekstides ja vormides. Näiteks saab uurida, kuidas esitatakse vandenõuteooriaid kirjanduses ja filmis, eneseabiõpikutes, poliitilises retoorikas, aga ka sotsiaalmeediavestluses. „Eriti kõnekad on juhud, kus need kontekstid omavahel põimuvad,“ täiendas Madisson.
 
Mari-Liis Madisson on Tartu ülikooli semiootika osakonna teadur, kes on uurinud vandenõuteooriaid, parempopulistlikku internetisuhtlust ja hirmusemiootikat. Ta siirdub sügisest Iirimaale järeldoktori programmi uurima sotsiaalmeedia semiootikat.
 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Mari Eesmaa

Lisa kommentaar