Sa oled siin

Eestlase avastus tõotab tulevikus muuta skisofreenia ravi

Kui skisofreenia esimese episoodi ajal jälgitaks organismi põletiku ja ainevahetuse näitajaid, saaks tulevikus määrata patsiendile personaalsemat ravi, millel oleks väiksemad kõrvalmõjud, selgus Kärt Kriisa doktoritööst.
 
Praegu ravitakse skisofreeniat antipsühhootiliste ravimitega. Nende ravimite raskeimad kõrvaltoimed on ainevahetushäired, mis põhjustavad märkimisväärset kaalutõusu ning võivad kaasa tuua diabeedi kujunemise, selgitas Kärt Kriisa.
 
Diabeeti saaks aga mõnevõrra ennetada, kui jälgitaks skisofreenia algusfaasis patsiendi põletiku- ja ainevahetusnäitajaid, et selgitada, kas patsiendil on kalduvus diabeedile või mõnele muule ainevahetust mõjutavale haigusele, sõnas Kriisa. Antud info võimaldaks ravi korrigeerida, et kõrvalmõjusid ennetada või vähendada. „See aitaks muuta ravi personaalsemaks, lähtudes indiviidi eripäradest ja vajadustest,“ ütles Kriisa.
 
Põletik on organismi üldine reaktsioon, mille keskmes on immuunsüsteem, selgitas Kriisa doktoritöö üks juhendajatest, Taru Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja Eero Vasar. Põletik on kaitsemehhanism, mis aktiveerub stressiolukorras, ütles ta ning lisas, et kui seisund liiga kaua kestab, muutub see organismile kahjulikuks.
 
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku juhataja Sven Janno ütles, et personaalsest meditsiinist ollakse psühhiaatrias veel kaugel. Tema sõnul on Kriisa doktoritöö tulemuste põhjal vara konkreetseid raviotsuseid teha. Janno selgitas, et võib patsiendi vereproovis põletikunäitajaid vaadata, kuid ei oska neist andmetest lähtuvalt raviotsust teha. „Tulevikus on see vast võimalik,“ sõnas ta.
 
Janno ütles, et kõigil antipsühhootilistel ravimitel ei ole nii tugevad kõrvalmõjud, mis põhjustavad tingimata diabeeti. Juba praegu püütakse patsiendile leida sobivaim ravim: kui kaalutõus on suur, siis muudetakse ravimit või doosi, selgitas ta.
 
Praegu diagnoosivad psühhiaatrid skisofreeniat kliinilise intervjuu põhjal. Intervjuu käigus uuritakse patsiendil esinevaid haigustunnuseid ja lisaks kogutakse infot tema lähedastelt, et tekiks terviklik arusaam patsiendi vaimse tervise häire olemusest ja raskusastmest.
 
Skisofreenia on psüühikahäire, millega kaasnevad sageli meelepettelised elamused ja mõttekäiguhäired. Haigus võib kaasa tuua toimetulekuraskusi. Kroonilisse psühhootilisse häiresse haigestutakse enamasti noores täiskasvanueas ning Eestimaal on ligi 10 000 isikut, kellel on diagnoositud skisofreenia.
 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Mari Eesmaa

Lisa kommentaar