Sa oled siin

Tartu tööstusettevõtete nõrkuseks on vähene digitaliseeritus

Tartu Ärinõuandla viis tööstusettevõtete seas läbi auditi, milles selgus, et enamikus ettevõtetes on digitaalsete tehnoloogiate ja andmete kasutamise tase pigem madal.
 
Auditis hinnati tööstusettevõtete digitaliseeritust neljatasemelisel skaalal – nõrk, keskmine, hea ja tugev. Enamik ettevõtteid kuulus keskmise taseme alumisse ossa, mis tähendab, et neis rakendatakse mõningal määral erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid erinevate protsesside automatiseerimiseks. Sarnased tulemused ilmnesid ka Viljandimaa ja Harjumaa auditites.
 
Tartu Ärinõuandla investorkonsultandi Karl Viioli sõnul on tööjõu puudulikkus ja ebapiisav pädevus peamised põhjused, miks peaksid tööstused rohkem tarkadesse masinatesse investeerima.
 
Seda kinnitab ka tänavu ilmunud Swedbanki tööstusettevõtete uuringu tulemus – rohkem kui pooled 305st küsitletud ettevõttest vastasid, et nende arengut piirab tööjõupuudus. Samuti tõdesid ettevõtted, et puudu on just spetsialistidest.
 
Ka Eesti Masinatööstuse Liidu juhi Triin Ploompuu sõnul on oskustööjõu nappus masina- ja metalliettevõtete suurim murekoht. Lahendus võiks tema sõnul ideaalis koosneda mitmest tegurist – alates valdkonna õppekavade uuendamisest kuni välistööjõu kaasamise ning tööstuse digitaliseerimiseni.
 
Samas tõdes Ploompuu, et palju räägitud tööstuse digipööre on osutunud senisest keerulisemaks. «Kui seadmeid omavahel suhtlema ärgitada, siis koostöö sõltub erinevate seadmete tootjate poliitikast, piisavast internetikiirusest, elektrist ja mitmest muust aspektist,» selgitas ta.
 
Digitaliseerimise kõrgeimasse tasemesse kuuluvad n-ö pimetehased, kus töötavad vaid robotid. Sellised on näiteks autotööstused, kus saab toota suurtes massides täpselt samasugust mudelit.
 
Viiol tõdes, et Eesti tööstused peaksid kasutusele võtma küll rohkem tarku masinaid, kuid ei saa ka täielikult automatiseeritud robotitele üle minna. Nimelt on Eesti ettevõtete ärimudelis olulisel kohal paindlikkus. «Kui partner soovib mingit tööd saada natuke teistmoodi, siis Eesti ettevõte peab olema suuteline protsessi muutma ja masinad ümber seadistama,» selgitas Viiol. «Me ei ole masstootmise riik, seda teeb Hiina paremini.»
 
Ploompuu leidis, et riigi panus tööstusvaldkonda võiks olla suurem. «Meie konkurentriik Leedu on ettevõtete digitaliseerimise taset tõstnud ja protsesse kiirendanud otseste investeeringutega uutesse tehnoloogiatesse, seda võiks ka Eesti riik teha,» rääkis ta.
 

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Mari Eesmaa

Lisa kommentaar