Sa oled siin

Ühisveevärgiga liitumine maksab maaomanikele rohkem kui puurkaevu rajamine

  • Kaev.

Tartumaa vallad ei anna luba puurkaevu rajamiseks hajaasustuse piirkonda, kus on ühisveevärgi ala või ühisveevärk alles aastate pärast planeerimisel. Ühisveevärgiga liitumiseks on maaomanikud sunnitud sadade meetrite torude väljaehitamisel maksma kordades rohkem kui puurkaevu ehitamise eest.
 
Hajaasustus on asula, mis ei ole linn ega alevik. Balti Puurkaev OÜ tegevjuhi Harald Raidi sõnul on küllaltki palju juhtumeid, kus vald ei anna luba puurkaevu ehitamiseks hajaasutuse piirkonda, kuid maaomanikel läheks veetorustiku ehitamine mitmeid kordi kallimaks kui puurkaevu rajamine. Raid lisas, selliste juhtumite puhul on mõnes kohas maaomanik juristi abil vallaga kokkuleppele saanud ja kaev siiski ehitatud.
 
Keskkonnaameti vee peaspetsialist Rebeka Hansen-Vera selgitas, et kui inimene soovib endale puurkaevu rajada, peab ta esmalt planeeritava asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsusega. Järgmiseks tuleb puurkaevu rajamise tegevusloaga isikult või ettevõttelt tellida projekt, mis peale valmimist tuleb koos ehitusloataotlusega uuesti kohalikule omavalitsusele (KOV) esitada. KOV saadab selle läbi ehitusregistri keskkonnaametile kooskõlastamiseks, ütles Hansen-Vera. Ta lisas, et juhul kui keskkonnaamet projektile kooskõlastuse annab, on KOV-il võimalik välja anda ehitusluba.
Samas on osa maaomanikke lepingu järgi kohustatud liituma kohaliku veevärgiga. „Kui KOV on teinud kulutusi selle jaoks, et veevärk välja ehitada, järeldab ta seda, et inimesed sellega ka liituks,“ ütles Hansen-Vera. Ta lisas, et populaarne on veevärgiga liitumise jaoks keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) toetust taotleda.
AS-i Emajõe Veevärk juhatuse liikme Andres Aruheina sõnul peab veevärgiga liitumisel maksma liitumistasu sel juhul, kui trassiga liitumise punkt ei ole maja lähedusse välja ehitatud. Aruhein ütles, et kui KOV-id on abirahade eest torustikud majade lähedusse ehitanud, siis on veevärgiga liitumine tasuta.  
 
Nõo valla keskkonnaosakonna juhataja Sven Tarto sõnul ei saa kedagi ühisveevärgiga liituma sundida. Tarto ütles, et veevärgiga liitumine oleneb sellest, kus majapidamine asub ja kas torustik on avalikul teel välja ehitatud. Nõo vallas korraldab veevärgiga liitumist Emajõe Veevärk. Tarto sõnul ei küsita majapidamistelt enamasti liitumistasu. Liitumistasu on vaja maksta ainult siis, kui on vaja ehitada täiendavaid torustikke.
Tarto rääkis, et puurkaeve soovitakse rajada enamasti hajaasustustes, kus ei ole välja ehitatud ühisveevärgi torustikku. „Enamikel juhtudel oleme andnud loa puurkaevu ehitamiseks,“ ütles Tarto.
Tiheasustusala on piirkond, kus elab rahvastikuregistri järgi rohkem kui 50 inimest. Peipsiääre valla keskkonnaspetsialisti Maimu Arro sõnul on tiheasustusaladel ühisveevärgiga liitumine kohustuslik, kuid ühisveevärgiga liitumist ei saa tiheasustusalal nõuda sel juhul, kui asulasse ei ole ehitatud trasse. Arro ütles, et kui majapidamise lähedusse on rajatud trassid, siis ei saa lubada enda veevärgisüsteemi rajamist. Arro tõi välja, et Peipsiääre vallas on paiku, kuhu Emajõe Veevärk ei ole jõudnud trasse rajada, näiteks Kallaste ja Alatskivi piirkonnad, kus mõned majapidamised ei ole saanud seetõttu liituda ühisveevärgiga. Arro ütles, et kui veeteenust pakkuv firma ei ole liitumist võimaldanud, siis lubab vald puurkaevu rajada.
 
Puurkaevusid rajatakse ka ebaseaduslikult
 
Leidub ka neid, kes loata endale puurkaeve rajada lasevad. Puurkaevu firma OÜ Alversen juhatuse liige Jaanis Madalik usub, et Eestis tegutseb ebaseaduslikke puurkaevurajajaid, kuna litsentsita ja projektita rajamine on tunduvalt odavam.
 
Sama usub ka Puurkaevumeistrid OÜ juhatuse liige Sven Vahtramäe, kes arvab, et illegaalselt rajatud puurkaevud ei pruugi alati olla ebakvaliteetsed. Vahtramäe ütles, et kui kaevu mustalt ehitada, siis võib alguses rahaliselt võita. Ta lisas, et kui maad müüma hakata, peab kaev arvel olema. Vahtramäe tõi näite oma ettevõtte põhjal: “Puurkaevumeistrid OÜ küsib näiteks 270 eurot koos käibemaksuga projekti eest. Seega mustalt ehitades oleks võit 270 eurot.” Vahtramäe lisas, et hilisemad kulutused, mille seas on mõõdud, veeproovid ja pumpamine, võivad koos käibemaksuga ulatuda 800 euroni.
 
Illegaalse puurkaevu avastamisel ei sunnita keskkonnaameti vee peaspetsialisti Hansen-Vera sõnul inimesi seda alati likvideerima. Hansen-Vera selgitas, et kaev tuleb likvideerida sel juhul, kui ta on ümbritsevale keskkonnale ohtlik. Need kaevud, mis endas ohtu ei kujuta, tuleb Hansen-Vera sõnul arvele võtta ning neile tuleb teha ka ümberehitusprojekt. Selle koostab tegevusloaga isik või ettevõte. Samas on ka KOV-e, kes Hansen-Vera sõnul illegaalselt rajatud puurkaevude ümberehitusi ei aktsepteeri, sest nende kaevude olemasolu mõjutab veetaset ja -kvaliteeti.
H. T. R OÜ esimees Heiki Troots teadis, et ebaseaduslikult võidakse puurkaeve rajada suundpuuridega, mida kasutatakse tee-ehituses.
Rebeka Hansen-Vera lisas, et illegaalsed puurkaevud, mida kasutatakse joogivee jaoks, võivad inimestele olla ka ohtlikud. Nimelt võib Hansen-Vera sõnul mõni naaber pinnasesse heitvett immutada, teadmata, et läheduses asub puurkaev.
 

Märksõnad: 
Eesti
Topic: 
Olemuslood
Toimetaja: 
Ode Maria Punamäe

Lisa kommentaar