Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Ülikool kardab, et ka uus Delta keskus jääb peagi kitsaks

Triinu Harro | Fotod: Erika Renel

Äsja avatud Tartu Ülikooli Delta keskuse kontseptsioon realiseerib Eestis esmakordselt sellises vormis ettevõtlus- ja teaduskoostöö. Sealsete erialade kiire areng ja Tartu ettevõtete suur huvi hoones tegutsemise vastu paneb ülikooli arvama, et üksnes Delta keskusest jääb lähiaastatel linnas väheks.

Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul on Delta keskuse rajamisel peamine kasu arvutiteadlastele ja matemaatikutele, kes pääsesid ruumikitsikusest aadressil Liivi 2. “Riik ootab nende erialade jätkuvat kiiret arengut ja ausalt öeldes kardame pisut, et ka uus maja jääb loetud aastate pärast kitsaks. Lootus on inter- ja multidistsiplinaarsusel: juba arvutiteaduste, matemaatika, majandusteaduste ja ettevõtluse ühildamine annab kohutavalt palju uusi arenguvõimalusi, aga Delta mõte on ka laiem valdkondadeülene koostöö ettevõtjatega ja ülikoolisiseselt,” ütles Puura.

Delta saab olema kohtumispaigaks nii ettevõtjatele, kõrgetele riigitegelastele kui teadlastele kõikjalt maailmast.

Delta saab olema kohtumispaigaks nii ettevõtjatele, kõrgetele riigitegelastele kui teadlastele kõikjalt maailmast. Arendusprorektor nendib, et tänu Delta keskuse loomisele võib Tartu Ülikooli ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse maht saada oluliselt suuremaks kui Tallinna Tehnikaülikoolil.

Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul toetab ülikooli hoone loomine kesklinna, Emajõe kaldale võimsalt Tartu ruumilise arengu ambitsioone, milleks on just nende alade tugevdamine. “Muuhulgas võib ette kujutada, et ligi 3000 õpilase ja töötajaga hoone kasutajad elavdavad tugevalt ka lähedal paiknevaid haljasalasid ja see omakorda soodustab ka sealseid investeeringuid pargi korrastamisel ja uute tegevusvõimaluste loomisel,” sõnas Arjus.

Linn ja ülikool kaardistasid toona IT-majaks kutsutud hoone neli võimalikku asukohta, millest üks oleks olnud Maarjamõisal ning ülejäänud kolm kesklinnas. Pikkade arutelude lõpptulemusena valiti kõige sobivamaks just Emajõe-äärne kinnistu. Linnaarhitekti sõnul tegi otsuse lihtsamaks tõik, et ülikoolil oli seal juba maa olemas ning selle kõrval paiknevaid kinnistuid oli linn valmis ülikoolile võõrandama.

Kogu linn on ülikooli kampus

Ülikooli arendusprorektor peab jutte ülikooli hoonete liigsest eraldatusest linnas laiskuseks ja mõttekitsuseks. Tema sõnul on terve Tartu linn ülikooli kampus, mille kuvandit on vähem vaid Annelinnas. “Näiteks Hiina suurlinnades on ülikoolilinnakud nagu hiigelsuured oaasid keset kõrghoonestut, kus ilusas looduses kulub ühest äärest teise kõndimiseks tublisti üle poole tunni. Samas Tartul on samasugune ülikoolilinna aura terves linnas, nagu ka näiteks Oxfordis ja Cambridge’is,” sõnas Puura.

Tartu linn ja Tartu Ülikool moodustavad tervikliku organismi, kus ühte teisest eraldada ei saa.

Ka linnaarhitekt Arjus ütleb vastset linna aukodanikku Mihkel Zilmerit parafraseerides, et Tartu linn ja Tartu Ülikool moodustavad tervikliku organismi, kus ühte teisest eraldada ei saa. Sellest johtuvalt on ka linna ja ülikooli ruumiline areng üksteisega seotud ning väärtused peavad olema ühised.

Puura ei nõustu ühiskonnas kõlanud väitega, et ülikool on aastatega kesklinnast Maarjamõisa “ära läinud”. Ülikooli üldises arengus võib tõepoolest eristada teadus- ja tehnoloogialinnakut Maarjamõisas ning peamiselt humanitaar- ja sotsiaalteaduste kampust kesklinnas. Arvutiteaduste ja matemaatika “nihe” Liivi tänavalt Narva maanteele on tegelikult ju geograafilises mõttes väga väike ümberpaiknemine,“ ütles Puura.

Suur osa Delta keskuse ehitamise rahastusest tuli ASTRA programmist: 15 miljonit eurot ehituseks ja ligi 3 miljonit sisustuseks. Seega on tegemist Euroopa Liidu maksumaksjate panusega Tartu Ülikooli arengusse. Arendusprorektori sõnul lisas ülikool koos ettevõtlusmajaga projekti teise samaväärse summa. “Selleks kulus paljude ülikooli töötajate, kaasa arvatud minu enda, 2016. aasta suvi. Ja on suurepärane vähem kui nelja aasta jooksul tulemusi näha,“ sõnas Puura.

Kuhu edasi, Tartu?

Linnaarhitekti sõnul on tugevate ja mitmekesiste võimalustega keskusala loomise eesmärk muuhulgas vähendada pendelliikumisi ja seeläbi vähendada linnaelanike süsiniku jalajälge. Suuremad tulevased arendused paiknevad eelkõige jõe ääres. Nendeks on Holmi kvartal (Atlantise ümbruses), avaturu ümbrus ning senine katlamaja territoorium Turu tänava ääres. Kõigis neid asukohtades on Tõnis Arjuse sõnul juba planeeringuvõistlused läbi viidud ning terviklikud hoonestuskavade eskiisid seeläbi leitud. Edasi jätkatakse nende lahenduste täpsustamisega läbi detailplaneeringute menetluste.

Fotod: Erika Renel