Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Maskid annavad vabaduse

Tanel Kandle | Fotod: Hanna Liisa Rüütel

Merle Rüütel ja Tanel Kandle. Foto: Hanna Liisa Rüütel
Merle Rüütel ja Tanel Kandle. Foto: Hanna Liisa Rüütel

Septembris esimest korda pärast kevadet maski ette pannes tabas mind veider tunne – olin justkui midagi kaotanud. Oma vabaduse. See on maskikandmise vastaste üks universaalne ja peamine argument üle maailma. Ometigi on tegemist näilise kaoga.

Mask laiendab põhiõigusi

“The Masks…The Sign of the Sheeple.... Selle inglisekeelse lause on kasutusele võtnud maskivajaduse eitajad, et võrdsustada maskide kandjad lammastega.”

The Masks…The Sign of the Sheeple.... Selle ingliskeelse lause on kasutusele võtnud maskivajaduse eitajad. Sõnumit on eestikeelses avalikus ruumis kaudsemas vormis korranud mitmed inimesed, kellest olen varasemalt äärmiselt lugu pidanud. Ilmselt pean paljudel teistel teemadel edaspidigi neist lugu, kuid mitte sel korral. Õiguskantsler Ülle Madise leidis maskitemaatikat kommenteerides, et olgu mujal, kuidas on, meie ei pea Eestis tegema nagu teised. See ühtib paljuski kultuuripsühholoog Linnar Priimägi sõnadega kuulsas Raadio 2 intervjuus, kus ta nimetas pelgalt maskide soovitamist märgiks oma peaga mitte mõtlemisest ja teiste riikide jäljendamisest. Kirjanik Viivi Luik nimetas usutluses Postimehele kaitsemaske lausa inimõigusi ja vabadusi piiravaks suukorviks ja võrdles pioneeride kaelarätiga ehk tegi sellest massipsühhoosi sümboli. Ümber nurga ega otseselt esitatud väited, nagu rikuks maskide kohustuslikuks tegemine põhiseadusega tagatud õigust vabale eneseteostusele, ei luba mul selles debatis neid tõsiselt võtta.

“Mask takistab viiruseosakeste levimist, kuid soodustab inimeste jätkuvat tegutsemist.”

Tõsi, maskide kohustuslikuks muutmine riivaks õigust vabale eneseteostusele. Meie avalikus diskussioonis kipub olema pelgalt sõna riive miskit, mis inimesi ärritab. Selle kasutamine paneb rusikaga vehkima ja küsima, kuidas siis nii saab, riivab ju!? Riivab jah. Aga see ei ole ebamõistlik riive, vaid hoopis laiendab antud epideemiasituatsioonis võimalusi ühiskonnaelus normaalselt osaleda: käia ohutumalt tööl, koolis, teatris, ostlemas, meelt avaldamas jms. Mask takistab viiruseosakeste levimist, kuid soodustab samas inimeste jätkuvat tegutsemist. Seega toimib väike riive põhiõiguste- ja vabaduste tagajana nii endale kui teistele.

Saksamaa kohtud näokatmise poolt

“Baieri liidumaa kõrgeim halduskohus leidis, et näokatmisega seonduv isikuvabaduste piirang kaalub üles teiste inimeste õiguse elule ja tervisele ning on sobilik, kuna puuduvad paremad meetmed nagu näiteks vaktsiin ja tõhus ravim koroonaviiruse vastu.”

Saksamaal on hulk liidumaid kehtestanud kohustuse kanda teatud juhtudel näokatteid ja seetõttu on seda küsimust pidanud analüüsima ka kohtud. Sealgi leidub neid, kes kardavad, et mask paneb määgima ja kasvatab kasuka selga. Seepärast taotlesid nad maskikandmise kohustuse vastu esialgset õiguskaitset. Baieri liidumaa kõrgeim halduskohus leidis, et näokatmisega seonduv isikuvabaduste piirang kaalub üles teiste inimeste õiguse elule ja tervisele ning on sobilik, kuna puuduvad paremad meetmed nagu näiteks vaktsiin ja tõhus ravim koroonaviiruse vastu. Lisaks rõhutas kohus, et maskikandmise kohustust tuleb vaadelda majanduse toimimise kontekstis: inimesed saavad maandatud riskiga sõita ühistranspordiga tööle ja külastada kaubandusasutusi (1). Sarnasele otsusele jõudis ka Berliini halduskohus, sedastades, et maski kandmisega seonduva ebamugavustunde kaalub üles kandmiskohustuse positiivne mõju rahvatervisele (2).

Perearst Karmen Joller, kes kutsub maske tatilappideks, on seisukohal, et maskid ei tohiks olla kohustuslikud, sest osad inimesed kannavad neid valesti. Bremeni kõrgeim halduskohus analüüsis sarnast probleemi ning leidis, et üksikisikute väärkäitumine ei sea kahtluse alla näokatte kohustuslikkuse sobilikkust, kui valdava enamuse jaoks ei valmista raskusi näokatte ette panemine ja ära võtmine, täites vajalikke hügieenireegleid (3).

Muide, hinnates maskide mõju viiruse leviku peatamisele, toetusid kohtud teaduslikult kinnitust leidnud faktidele, mitte sisekaemusele.

Olgem siis lambad

Nii tunnetuslikud, juriidilised kui teaduslikud argumendid räägivad maskikandmise poolt.

“Kandke maski! Soovitatavalt võiks eelistada meditsiinilist maski või sellist, mille tõhusus on leidnud kinnitust.”

Need kaitsevad tervist ja võimaldavad ohutumat osalemist tavapärases elus, hoolimata näilisest isikuvabaduse piirangust. Näib, et on tark olla lammas. Või on lambad hoopis need, kes näo katmise vastu tuliselt võitlevad? Kandke maski! Soovitatavalt võiks eelistada meditsiinilist maski või sellist, mille tõhusus on leidnud kinnitust (vaata lugu maskide testimisest Peegli eelmisest numbrist).