Ma olen peatoimetaja. Võiks arvata et selle nimetusega kaasneb juhtiv ja kontrolliv roll. Tegelikkuses olen aga istunud isesõitvasse bussi, mille üle mul puudub kontroll. Lugude ideed on välja käidud, osa toimetuse liikmeid alles otsib, millest kirjutada. Kas kõik jõuavad etteantud ajaga oma loo valmis kirjutada ja mis sellest kõigest lõpuks kokku saab? Ma ei tea. Olen justkui alustamas sõitu Ameerika mägedel, kõhust võtab õõnsaks, tean, et tuleb vägev sõit, aga kuidas täpselt, seda on pea võimatu ette kujutada.

Mul oli lapsena kirjasõber, leidsin ta noortelehest Meie Meel. Me ei kohtunud kunagi, aga kirjutasime sagedasti ja saatsime üksteisele pilte. Teadsin, milline ta välja näeb, mis on tema lemmikbänd ja üht-teist ka tema hobidest. See oli selline omamoodi sõprus, nagu nimigi ütleb, kirjasõprus. Kirjad liikusid tigupostiga ja teinekord tuli oodata paar nädalat, enne kui kirjale vastuse sain. See oli selline aeglase suhtluse sõprus, mis tekitas suurt elevust ja justkui taaskohtumise rõõmu, kui postkastist kirja leidsin. Kindlasti oli selles sõpruses hästi palju kujutlust.

Mulle tundub, et praegu on ka natuke nii, et kui inimestega päriselt kokku ei saa, näost-näkku ei suhtle ja kehakeelega edasi antavat sõnumit jälgida ei saa, siis proovime mõistatada, kujutleda ja ehk ka lihtsalt usaldada. Vaatan, kuidas kild-killu haaval hakkab Peegli uuest numbrist kokku saama tervik, nagu kaleidoskoop, kus pilti pisut keerates hakkavad tekkima maagilised värvilised mustrid. Esimesed kogemused Peegli toimetuses on näidanud, et igaühe panus lehe ilmumisse on oluline ja samas erinev. Igaühe oskused ja talent ilmutavad end omal moel ja väga huvitav on jälgida, kuidas täius sünnib ainult ühise töö ja panusena. Iga number tuleb just seda nägu, nagu on selle tegijad. Ühed loovad, teised vormivad ja nii valmib üks unikaalne tervik. Töö käigus tuleb osakesest endast loobuda ja üle olla haavumisest, kui kätetööd korrigeeritakse. Samas, kui lõpptulemus saab hea, siis tekitab see positiivse emotsiooni, võib-olla isegi üleva. Toimetuse töös on vaja palju usaldust.

Nii nagu naeratus pidi läbi telefonikõne tunda olema, naeratan samuti südamest ja mõtlen heldinult kõigile neile vahvatele kohtumistele, mis ülikooliõpingud on mu ellu toonud ja loodan, et seda on tunda ka läbi Interneti.

Soovin, et kuigi oleme sunnitud olema eraldi, siis proovime olla koos sellises helges elevuses, justkui ootaksime kaugelt sõbralt kirja. Proovime teha rohkem koostööd, üksteisega arvestada, märgata ja rõõmustada kõigi nende üllatuste üle, mis selles ebamäärasuse ajas ette tulevad.

Nii nagu naeratus pidi läbi telefonikõne tunda olema, naeratan samuti südamest ja mõtlen heldinult kõigile neile vahvatele kohtumistele, mis ülikooliõpingud on mu ellu toonud ja loodan, et seda on tunda ka läbi Interneti.