Kui peeglisse vaatate, mille üle kõige rohkem uhkust tunnete?

Kõige uhkem olen oma väikese toreda tütre üle.

Aga tööalaselt?

Tööalaselt oleme liikunud õiglasema ja solidaarsema riigi suunas. Oleme tõstnud pensione ja töötutoetust, leidnud lisaraha tervishoiule.

Kellena näete end viie või kümne aasta pärast?

Ennekõike isana, kuid tööalaselt ei ole ma sihte seadnud, sotsiaalministrina on palju tegemist. See, kus tahan olla viie või kümne aasta pärast, on seotud perekondlike küsimustega. Töökohta poliitikas on võimatu ette planeerida, sest toimuvad valimised, on võimalikud uued valitsused, opositsioonis või koalitsioonis olek. Erakonnad töötavad valimistulemuste nimel ja poliitikud samamoodi, kuid lõpptulemus on valijate käes. Tööalaselt olen keskendunud laual olevale.

Kuidas mõjutab perekond poliitikuks olemist?

Ma arvan, et lapse kasvatamine annab rahulikkust. Pead mõistma lapse mõttemaailma, tema muresid ja rõõme ning sättima enda käitumist, tegevusi, valikuid ja sõnu tema järgi. Ei saa eeldada, et laps seda vanema järgi teeb. Empaatia on oluline nii pereelus ja ka poliitiku töös.

Kuidas oma praeguse abikaasaga tutvusite?

Tutvusin oma tulevase abikaasaga 2009. aasta 9. mail tänu ühele heale sõbrale ja pikaaegsele klassikaaslasele. Abiellusime kuus aastat hiljem.

Kui abikaasa seab valiku ette – tema või poliitika, kumma valite?

Oleme abikaasaga karjäärivalikud läbi rääkinud. Ta ei sea mind valikute ette, kuid pole küsimustki - pere on olulisem. Poliitikal on positiivne, kuid ohtlik tendents endasse haarata. Elu on märksa mitmekesisem ja laiem kui poliitika. Ma ei taha vastandada, aga valiku mõttes on pere roll elus ja minu roll peres märksa suurem kui poliitikas.

Kui peaksite valima rahulikuma üheksast viieni palgatöö, mis töö see oleks?

Olen töötanud erakonna büroos, kinnisvarasektoris juhatuse liikmena ja kinnisvara müügipartnerina, olnud ettevõtete asutamise juures, Riigikogus nõunik, peaministri büroo juht ning nüüd minister. Neis ametites ei vaadata hommikul, et mis kell tööpäev algab ja õhtul, millal lõpeb. Ma arvan, et see üheksast viieni töö ei sobi minu natuuriga.

Kui siiski oleks mingi töö, mida peaks kellast kellani tegema, mis see oleks?

Arvan, et kirjanik või ajakirjanik. Kirjutaksin ajaloolistel ja riigielu teemadel ning ka inimkonna kujunemisest. See pakub mulle enim huvi.

Oma abikaasast ja tütrest Te just tihti ei räägi. Miks?

Nad ei ole avaliku elu tegelased ja ka sotsiaalmeedias on vaid mõned üksikud jõulupildid lapsest. Mida internetti kord lisad, see sinna jääb ja ma ju ei tea, kas ta üldse soovib seda. Endale olen aga väga palju pilte ja videoid teinud, nii saab ta tulevikus ise otsustada, kas ta soovib neid ka jagada.

Kas mõtlete ka pere suurendamisele?

Elame-näeme. Mulle lapsed meeldivad, aga oluline on mõelda realistlikult. Töö ja pereelu ühitamise mõttes on praegu selline amet ja aeg, kus olen kodus oluliselt vähem, kui tahaksin olla. Sellega tuleb arvestada.

Mis paneb teid muretsema oma lapse tuleviku pärast Eestis?

Ma ei ole muretseja-tüüpi. Näen, et Eesti liigub õiges suunas. Peamine on sellel teel püsida.

Näen, et Eesti liigub õiges suunas. Peamine on sellel teel püsida.

Pingelised ajad ja tegusad tööpäevad viivad Teid ühelt kohtumiselt teisele. Kuidas kogu selle virr-varri keskel meele erksa ja keha virgena hoiate?

Püüan võimalikult palju perega aega veeta, värskes õhus liikuda ning trenni teha. Liigutamine viib mõtted mujale ja mõjub hästi vaimsele tervisele. Varem käisin rohkem jooksmas, kuid põlveoperatsiooni järel jäin tennise mängimise juurde. Harva õnnestub ka raamatut lugeda. Hindan kõrgelt paberkandjal raamatuid.

Mis on teie lemmikraamat?

Sõltub meeleolust. Puhkuse ajal loen Hemingwayd, Remarque´i ja Voltaire’i, aga pooltöisel ajal riigijuhtide ja filosoofide kõnede ning elulooraamatuid.

Olete õppinud nii Tartus, Pärnus kui Tallinnas. Kus Teile enim on meeldinud?

Mulle meeldib käia koolis eemal elamisest ja töötamisest. See annab võimaluse end õpingute lainele suunata. Olgu Pärnu või Tartu – mõlemad on ilusad.

2016. aastal alustasite magistriõpinguid Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Kuidas läheb?

Olen lõpetanud ettevõtlus-projektijuhtimise eriala Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis. Minul ja ka abikaasal on pooleli õpingud Tartu Ülikoolis. Ained sain tehtud, aga magistritöö ootab rahulikumaid aegu. Olen akadeemilisel puhkusel. Lõpetan ära, kui elutempo vaiksemaks läheb. Loodetavasti juhtub see varem kui kümne aasta pärast.

Saite Skytte medali tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest. Kas see oli avanss Skytte instituudi magistrandile?

Nii ma seda nimetasin. Loomulikult puudutas see eelkõige tervisevaldkonnas Tartu Ülikooli teadlastega tehtud koostööd koroonaviirusega võitlemisel. See on tõendus- ja teaduspõhine valdkond.

Mida kavatsete teha tunnustuse õigustamiseks?

Teadlaste kaasamine ja teaduse seisukohtadest lähtumine peaksid olema iseenesestmõistetavad. Teadusnõukoja loomine on positiivne näide. Loodan, et eeskuju kandub ka mujale. Meil on projekte alates keskkonna ja majanduse elavdamisest kuni tuumajaama rajamiseni. Märksa olulisem poliitilisest vaatest on teaduslik vaade otsustele ja protsessidele pikemas plaanis.

Teid valiti Eesti Võrkpalli Liidu juhatusse. Miks just võrkpall?

Võrkpall on mulle südamelähedane. Tuttavad kutsusid kandideerima ja lubasid aidata toetajate leidmisega. Mängisin sõpruskonnaga võrkpalli regulaarselt nii rannas kui siseruumides. Minu eesmärk nii võrkpalliliidu juhatuses kui ka Eesti Maleliidu nõukogus on nende alade ja tervislike eluviiside propageerimine. Füüsiline liigutamine ja mõttemäng toetavad vaimset ja füüsilist tervist.

Võrkpalli liidu president on reformierakondlane Hanno Pevkur, kuidas on Teil omavaheline läbisaamine?

Sport on poliitikaülene asi, vähemalt võiks olla. Näiteks Jüri Ratas oli korvpalliliidu president ja korvpalliliit ei olnud Keskerakonna mõjusfääris.

Lugejad ei andestaks, kui ma ei küsiks midagi poliitikast. Kuidas käitute, kui pensioni teine sammas vabatahtlikuks läheb?

Kindlasti jätkan, sest mul on päris hea sammas ja fond ning ka kolmas sammas. Selle tootlus on päris kõrge. Pensionisammas on nimele kohaselt mõeldud pensionipõlveks, mitte jooksvate kulude katteks. Mõistlik on mitte jääda lootma, et riik suudab tagada tänasest märkimisväärselt kõrgema vanaduspensioni.

Kes on Teie suurimad eeskujud Eesti poliitikas?

Sümpaatsed on tasakaalukad ja soliidsed poliitikud nagu peaminister Jüri Ratas, president Arnold Rüütel ja president Lennart Meri, samuti Heinz Valk. Kahtlemata mingites situatsioonides ka Edgar Savisaar ja Mart Laar. Nagu ükski inimene ei ole lõpuni ingel, ei ole ta ka deemon. Aga kedagi kopeerida ma ei soovi.

Keda peate parimaks sotsiaalministriks?

Sellistel ametikohtadel on oluline roll just esimestel ametisse astujatel. Väga suuri muudatusi tehti Marju Lauristini ja Eiki Nestori ajal. Maailmavaatelt on mulle sarnased kindlasti Siiri Oviir ja Jaak Aab. Siin majas on oma panuse andnud paljud tublid ja asjalikud inimesed.

Olete üsna noor. Kuidas tulete toime endast vanemate kolleegide ja alluvatega?

Vanusest ei tohi välja teha. Vanusest tulenevalt ennast õigustades või kehtestades oled valel teel. Eestis peetakse normaalseks noorte inimeste osalemist valitsuses ja juhtimises ja siin on olnud ka minust nooremaid. Euroopa tasandil ja suurematel rahvusvahelistel üritustel ollakse üllatunud nii noorest inimesest.

Kuidas meelitada rohkem noori poliitikasse? Kas peaks kehtestama kvoodi?

Kvooti ei pea ma õigeks, aga rohkem noori ei teeks halba. Hea, kui valitsuses on terviklikku pilti tasakaalustamas erineva elukogemuse, tausta, soo ja vanusega inimesi.

Mis haridustase peaks poliitikul olema?

Toetan enese täiendamist ja elukestvat õppimist. Nii riigi- kui ettevõtete edukaid juhte on erineva haridustasemega. Lävendi seadmine ei ole minu meelest õige, sest parlamentaarne demokraatia põhineb õigusel kandideerida ja kodanike õigusel valida, sõltumata inimese haridusest.

Mida arvate samasooliste abielust? Kas kiidaksite heaks, kui Teie laps sooviks pere luua sookaaslasega?

Mina ei diskrimineeri. Arvan, et Eesti peaks sarnaselt muu maailmaga liikuma võrdsema ühiskonna suunas, ka abielu võrdsuse suunas.

Arutada, kas LGBT+ kogukond on samaväärne, on sama jabur kui see, kas vasakukäelised võivad ikka käia koolis koos paremakäelistega.

Millal seda teha, sõltub ühiskonna valmisolekust. Ma ei kujuta ette, et hakkaks lapsele ette kirjutama, kellega ta tohib koos olla. Arutada, kas LGBT+ kogukond on samaväärne, on sama jabur kui see, kas vasakukäelised võivad ikka käia koolis koos paremakäelistega.

Olete korra Keskerakonnast välja astunud. Mis sunniks Teid praegu seda sammu kordama?

Keskerakonnast lahkusin 2009. aastal eriarvamuste tõttu toonase erakonna juhi ja juhtkonna valitud suunaga. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kutsus mind enda juurde tööle ja naasesin poliitikasse 2012. aastal. Keskerakonda astusin uuesti 2018. aastal ega näe hetkel perspektiivi välja astumiseks. Erakond on euroopalik ja liberaalne, juhtimine ja valitud suund varasemast oluliselt parem.

Kas Teil on ambitsioone saada erakonna juhiks või peaministriks?

Ma ei unista ühestki sellisest ametikohast. Olen neli aastat näinud Jüri Ratase tööd ja tean, mis on peaministri amet. Minu tööpäevad on väga pikad, aga Jüri omad veelgi pikemad.

Lõpetuseks. Kas on midagi, mida sooviksite meie lugejatele veel öelda?

Praeguse pandeemia ajal on oluline, et veedaksime jõulud rahulikult perega, et saaksime meediast lugeda pigem positiivseid uudiseid viiruse taandumisest. Loodan, et järgmise kuu jooksul panustame selle õnnestumisse. Julgustan kingituseks tegema pigem korduvkasutatavaid maske, mitte pidama uhkeid jõulupidusid. Minu üleskutse on suunata ressursid tervisesse ja viiruse leviku tõkestamisse.