Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Keskmine rahvasaadik – kas minu ja sinu moodi?

Triin Kutberg, Merle Rüütel | Fotod: Riigikogu koduleht, Diego Delso

Riigikogu kodulehel avaldatud elulookirjeldused annavad tunnistust, et Riigikogu koosseis pigem ei esinda läbilõiget Eesti rahvast. Ka poliitikud tõdevad, et on ühiskonnagruppe, mis võiksid parlamendis senisest enam esindatud olla.

Keskmine Riigikogu XIV koosseisu liige on 52-aastane abielus mees, kellel on kaks last. Tal on magistrikraad majandusalal, õigusteaduses või ajaloos ja ta kuulus ka Riigikogu XIII koosseisu. Tema huvialadeks on sport, kirjandus või ajalugu.

Ülekaalukas eakate meeste esindatus

Üheski eelnevas parlamendi koosseisus pole naiste osakaal suurem olnud. Ka fraktsioonijuhtide seas on enam naisi kui varem. Siiski on Riigikogu liikmetest vaid 29 naised ning ülekaalukalt 72 mehed. Seejuures on Eesti täiskasvanud elanikkonnast enam kui pooled naised.

Kõige noorem rahvasaadik on Ruuben Kaalep, kes on 27-aastane ja ühtlasi ainus alla 30-aastane parlamendi liige. Eakaim on 74 eluaastaga Enn Eesmaa. Nii meeste kui naiste keskmine vanus Riigikogus on 52 eluaastat. Üllatuslikult ei erine see palju keskmise täiskasvanud Eesti elaniku vanusest, milleks on 49 aastat. Siiski on täisealisest elanikkonnast ligi viiendik kuni 30-aastased. Seega, et parlament oleks rohkem ühiskonna nägu, peaks noori saadikute hulgas olema rohkem.

Abielus ja lastega

Rahvasaadiku keskmine laste arv on kaks, peegeldades hästi keskmist laste arvu Eesti peredes.* Kümnel rahvasaadikul ei ole elulookirjelduses lapsi märgitud. Samas on ligikaudu 40% parlamendi liikmetest kolm või enam last. Kõige lasterikkam pere on Jaak Valgel, kelle peres on kaheksa last. Talle järgnevad Urmas Kruuse, Mart Helme ja Mailis Reps kuue lapsega.

Võrreldes rahvastikuga on riigikogulased kaldu abielu poole. Enamik Riigikogu liikmeid on abielus, vaid kolm on lahutatud. Viimase rahvaloenduse andmetel oli aga üksnes 39% täisealistest eestimaalastest abielus ja 14% lahutatud. Vabaabielu on eelistanud ligi viiendik saadikutest. Vallalisena on end märkinud Dmitri Dmitrijev, Hele Everaus, Ruuben Kaalep, Andrei Korobeinik, Maris Lauri ja Oudekki Loone.

*Järeldus on tehtud Statistikaameti andmete alusel, mis ütlevad, mitu last on keskmisel naisel, sest Eestis hinnatakse laste keskmist arvu peres just ema järgi.

Kõrgharitud

Kaido Höövelson lõpetas Audentese Spordigümnaasiumi ja Kalvi Kõval on kutseharidus Võru Tööstustehnikumist. Ülejäänud rahvaesindajatel on kas kõrgharidus või on nad vähemalt asunud seda omandama. Muljetavaldav on, et lausa kahel kolmandikul on magistrikraad või vastavad õpingud käsil. Doktoriõppes või doktorikraadiga saadikuid on lausa üheksa. Võrdluseks – täiskasvanud elanikkonnast on kõrgharidus 35% inimestest.

Kõige populaarsem õpitud eriala on majandus, mille hulka kuuluvad nii ärijuhtimine, finantsjuhtimine kui majandus laiemalt. Järgnevad õigusteadus ja ajalugu. Vähemlevinud valdkondadest on õpitud näiteks sõjandust, sporditeadust ja infotehnoloogiat.

Vähe erasektorist siirdujaid

Koguni 80 saadikut kuulus enne Riigikogu XIV koosseisu ka sellele eelnevasse koosseisu, pidas ministriametit, esindas meid Euroopa Parlamendis või töötas avalikus sektoris. Alla viiendiku saadikutest suundus Riigikokku erasektorist või oli seal hõivatud, kuuludes samaaegselt mõne kohaliku omavalitsuse esinduskogusse. Arvestades, et kogu tööhõivest moodustab avalik sektor 20%, võiks erasektorist siirduvaid riigikogulasi rohkem olla.

Sportlikud kirjandushuvilised

Huvialadelt leiab ilmselt iga eestimaalane endale sarnase rahvasaadiku, sest nimetatud harrastuste loetelu on kirju. Kõige populaarsema huvialana nimetavad saadikud sporti. Siin all kajastusid nii jooksmine, pallimängud, mäesuusatamine, jalgrattasõit, matkamine kui ka golf ja palju muid sportlikke tegevusi. Riigikogulased väljendavad suurt huvi kirjanduse ja luule vastu. Ajalugu, muusika, reisimine ja teater on samuti sagedasti nimetatud huvialadeks.

Vähemlevinud huvialadena toodi esile merepäästet, arhitektuuri, maalimist, detektorismi, moodi, looma- ja taimekasvatust, teadust, kokandust, idamaade filosoofiat, sõjandust, Balti riikide julgeolekut, suguvõsauurimist ja isegi mesilasi.