COVID-19 viiruskriis on mõjutanud Eesti tööturgu omajagu – tööhõive on vähenenud ning töötus kasvanud. Mida tähendab aga kriisi ajal töökoha vahetamine ning kuidas on võimalik töötajal kaugtööd tehes uude positsiooni sisse elada? Sellest rääkisid Peegli toimetusele mitu Eesti atraktiivsete tööandjate esindajat, kuid ka need, kel on viiruskriisi ajal töökoha vahetamise kogemus varrukast võtta.

Hiljaaegu kaitseministeeriumisse tööle asunud Hannes Hugo Urbla rääkis, et ministeeriumis toimus kõik kandideerimise ja tööle asumisega seotu virtuaalselt. Ka Coop Pangas ja Telias välditakse viiruskriisi ajal füüsilisi kohtumisi.

Coop Panga personalijuhi Janika Valliste sõnul on veebi vahendusel kandidaatidega kohtudes ka omad komistuskivid. Nimelt ei ole võimalik kandideerijal virtuaalselt organisatsiooni täielikult tunnetada ja ka vastupidi.

Telia personalijuht Ingrid Viinapuu lisas, et negatiivne on seegi, et kriisi tõttu ei saa kandidaadid tutvuda tööandja töökeskkonnaga.

Pisut teisiti lähenetakse aga Pipedrive’is, kus kutsutakse viimases intervjuuvoorus Eestis viibivad kandidaadid Tallinna või Tartu kontorisse ikkagi kohale. „See annab võimaluse inimesi paremini tundma õppida ning kandidaadid näevad ja kogevad nii ka Pipedrive’i seestpoolt oma silmaga,“ ütles ettevõtte personalijuht Oksana Võsa.

Eesti Energia värbamise ja töösuhete valdkonnajuht Natalja Horohordina märkis, et virtuaalmaailmas värvates muutus ka kompetentside hindamine senisest põhjalikumaks.

Muutunud kandideerimise formaadi kohta jaguneb aga seinast seina arvamusi neil, kes on viiruskriisi ajal töökohta juba vahetanud. Meedia ja reklaaminduse valdkonnas toimetava Kätlin Kriisa sõnul on videoteel tööintervjuul osalemine mugav ja paindlik ning võimaldab olla oma turvatsoonis.

Sootuks teisiti arvab aga pandeemia ajal Playtechi tööle asunud Kärt Kaasik, kelle silmis on koduses keskkonnas intervjuul osalemine mentaalselt proovilepanevam, sest nii on endast palju keerulisem leida „nüüd lähen ja näitan“ energiat.

Mentor on olulisem kui kunagi varem

Kuna viiruskriisi ajal tehakse kontoritööd valdavalt distantsilt, siis võib olla uue töötaja jaoks töösse sisse elamine ja meeskonda sulandumine keeruline ja stressirohke. Kaitseministeeriumis tööd alustanud Hannes Hugo Urbla sõnul on distantsilt keerulisem luua ka häid suhteid uute kolleegidega. „Mõistagi töötavad omavahel paremini inimesed, kes üksteist hästi tunnevad, kuid paraku peavad koosviibimised veel ootama,“ lisas ta.

Keskkonnaagentuuri tööle asunud Kertu Kula sõnul oleneb aga viiruskriisi ajal sisseelamine suuresti nii tööandjast kui ka inimesest endast – olles ise aktiivne, on pandeemia ajal võimalik inimestega tuttavaks saada. Sellegipoolest tunneb ka tema silmast silma kohtumistest siiani väga puudust.

Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuhi Kärt Kinnase sõnul on uue töötaja jaoks oluline, et teda ei jäetaks üksi. Kinnase sõnul on hea, kui uuel töötajal on mentor, kellelt vajadusel abi küsida. Samuti soovitab Kinnas korraldada uute kolleegidega sagedasi üks ühele virtuaalseid kohtumisi, et selgitada nii ootusi ja eesmärke, ent anda ka edasi- ja tagasisidet.

Möödunud märtsis justiitsministeeriumisse tööle asunud Helen Maria Raadikut toetas sisseelamise perioodil mentor, kes oli ka varasemalt samal positsioonil töötanud ning teadis seetõttu uue töötaja võimalikke ettetulevaid proovikivisid. „Selline mentor võiks võimalusel olla igal uuel töötajal,“ ütles Raadik.

Ka Playtechi hiljuti tööle asunud Kärt Kaasiku sõnul peaks igal uuel töötajal olema see üks inimene, kes aitab info sees orienteeruda. „Lõpuks taandub kõik inimlikule kontaktile. Kui seda ei ole, siis on väga keeruline kohaneda,“ sõnas ta.

Tööandjatel tuli leida uute töötajate toetamiseks uued formaadid

Nii Coop Panga kui ka Telia personalijuhid on ühel meelel, et viiruskriisis tuleb tööandjal pöörata enda meeskonnale suuremat tähelepanu ning uus töötaja peab sisseelamise ajal olema töö protsessidesse algusest peale kaasatud. Tallink Grupi personalijuhi Reet Ratase sõnul on juhtidel distantsilt aga oluliselt keerulisem uute töötajate sisseelamise protsessiga kursis olla, kui kontoris töötades.

Olukorra parendamiseks on ettevõtted sisseelamise programmides lisaks virtuaalmaailma kolimisele ka teisi muudatusi teinud. Kui näiteks varasemalt räägiti Coop Pangas uue töötaja koolitusel ennekõike professionaalset juttu, siis nüüd keskendutakse rohkem emotsioonidele ja unistustele.

Ka Eesti Energias sai kriisi ajal töötajate sisseelamine uue hingamise. Värbamise ja töösuhete valdkonnajuht Natalja Horohordina sõnul hakkasid meeskonnad tegema rohkem „kuidas läheb?“ tiimikohtumisi ning juhid keskenduma senisest enam töötajate vaimsele tervisele ja heaolule. Veelgi olulisemaks muutusid Horohordina sõnul üks ühele kohtumised, kus keskendutakse lisaks tööteemadele ka töötaja üldisele meelestatusele.

Virtuaalmaailm aga füüsilist üle ei trumpa. Kõige olulisemad sisseelamise faktorid on Coop Panga personalijuhi Janika Valliste sõnul ikkagi juhuslikud koridori ja kohvinurga vestlused, ühised lõunad, spontaansed töökoosolekud jm, mis on kriisis täielikult kaduma läinud.

Viimasega nõustub ka Pipedrive’i personalijuht Oksana Võsa. „Varem tekkisid ühel ajal liitunud uutest töötajatest sõpruskonnad: käidi koos lõunal, lahendati kodutöid ja joodi hommikukohvi. Zoomi vahendusel uued töötajad pauside ajal aga rääkima ei kipu,“ kinnitas Võsa, et virtuaalmaailmas on ühtekuuluvustunnet keerulisem luua.

Töökoha vahetamisele peab eelnema põhjalik kodutöö

Telia personalijuhi Ingrid Viinapuu sõnul ei tasu pelgalt koroonakriisi tõttu uutele võimalustele „ei“ öelda. Küll aga soovitab ta kandideerides teha tubli kodutöö, et organisatsiooni usaldusväärsuses veenduda.

Personalijuhtimise Ühingu tegevjuht Kärt Kinnas täiendas, et lisaks majanduslikule seisule ja tulevikuplaanidele tasub kandidaadil mõista ka seda, kas uue potentsiaalse töökoha väärtused ja kultuur haakuvad tema põhimõtetega.

Playtechi tööle asunud Kärt Kaasik soovitab intervjuule pääsedes küsida palju küsimusi, et uurida, kui perspektiivikas soovitud positsioon üldse on. Teatava kindluse annab pandeemia ajal Kaasiku sõnul ka see, kui asutus on kaua tegutsenud ning mastaabilt suur.

Julgustavaid sõnu jagub ka justiitsministeeriumis toimetaval Helen Maria Raadikul, kelle sõnul on praegu töömaailmas ääretult põnev aeg, sest muutumas on nii organisatsioonid kui ka kogu töökultuur. „Kui üks muutus ette võtta, siis miks mitte nüüd,“ lisas ta.

Keskkonnaagentuuris töötav Kertu Kula rääkis, et kuna koroonakriis on paljudele vaimselt kurnav ja enamik meist on sellest tüdinenud, siis ehk ongi nüüd õige aeg tuua oma ellu vaheldust, mis pakuks närvikõdi ja paneks silmad uuesti särama.