Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Ära suhtu suvaliselt

Rein Olesk | Fotod: erakogu

Mu õde kinkis mulle pisut rohkem kui aastake tagasi vaiba, millel on kirjas „The best wine is the one we drink with friends“. Ta pani selle kingitusega üsna täkkesse, sest see on tõesti minu lemmikvein. Tänaseks olen aga selle veini maitset unustamas.

Ehkki sõpradest ja pereliikmetest eemal olemine teeb mind kurvaks, siis mõistan, et see on tühine selle kõrval, et paljudel pole praeguses viiruskriisis mahti sellisele kurbusele mõeldagi. Sest võib-olla on tema elukaaslane palatis masina all, mis aitab tal hingata. Või on ta ise eesliinitöötajana haiglas või koolis täielikult üle koormatud. Viimase vindini. Või on tema vanavanem hiljaaegu meie seast selle laastava viiruse tõttu sootuks lahkunud. Viimase kuu jooksul suri Eestis iga päev keskmiselt 10 inimest COVID-19-sse, vaatasin selle just järele…

Selle kõige paistel tekitab minus aga trotsi ja kadedust, et ikkagi on palju neid, kes vilistavad selle kõige peale, mis aitaks meil võimalikult kiiresti tunda seda ühist, võrdset ja piiranguteta vabadust. Mis veelgi uskumatum – seda teevad ka nemad, kes teavad, et nad on mõne nakatunuga hiljaaegu koos viibinud. „Siin läheb asi juba isiklikuks. Sa seisad minu ja mu raha (sõpradega koosveedetud aja – toim) vahel,“ nagu ütles tänavu märtsis maskivastastele räppar Henry Kõrvits.

Mõistan, et olen manitsemiseks või näpuga näitamiseks eikeegi. Ma ei ole piisavalt pädev, et soovitada, kuidas siis praeguses olukorras just kõige õigem käituda on. Ka ei tea ma mida teha siis, kui kodus viibides katus kohati ära hakkab sõitma. Tean ju hästi, et enda inimestest eemal olemine on pikapeale justkui labakäe hoop vastu tervet mõistust.

Samas mõistan, et suvaline ja vastutustundetu suhtumine kehtivatesse piirangutesse viib ainult kaugemale seda aega, mil enda inimestega täisväärtusliku aja veetmine on jälle tavaline osa elust. Mulle tundub, et sellest mõistmisest jääb aga vajaka.

Mina püsin praegu kodus, väldin kontakte ja käin igal võimalusel looduses matkamas. Ja kui motivatsioon olla vastutustundlik kodanik hakkab kaduma, siis mõtlen neil päevil kohati teadusulmeliselt kõlavale ilusale suveõhtule, mil saan taas oma inimestega koos olla. Ja juua seda samust veini, mis just sõpradega koos rüübates õige maitse saab.

Et see päev jõuaks peagi kohale!