Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Ülikool petturitele hõlpu ei anna

Raul Vinni | Pildid: Mari-Liis Pintson, Pexels

Kaugõpe on tudengitele justkui hästi mõjunud: kevad- ja sügissemestri tulemused Tartu ülikoolis näitavad, et A hindeid on ligi viis protsenti rohkem, kui varem. Selle üks põhjus on ka distantsõppe ajal sagenenud spikerdamine.

Auditooriumis spikerdamiseks peab vaeva nägema. Õppejõud võib teadmiste kontrolli ajal tudengilt ära korjata telefoni, panna üle ühe koha istuma ja kõige lõpuks kasvõi jälgida ise, et keegi kuskilt maha ei kirjutaks. Kaugõppel võib aga tudeng lahendada ühel ekraanil ülesandeid ja samas vaadata teiselt ekraanilt vajaminevaid materjale või suisa juba mõne kursusekaaslase poolt tehtud tööd.

Imekiiresti tehtud ülesanded

Hinnete paranemine on vaikselt toimunud ka varasematel aastatel ja puhtalt eriolukorraga seda ei saa seletada. Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valgu sõnul ei saa väita, et õppeedukuse suurenemine on ainuüksi spikerdamisega seotud. Ajal mil näiteks reisimine ja sotsiaalne läbikäimine on piiratud, tekkiski inimestel rohkem aega ja tahet õppimiseks.

Arvamus akadeemilise petturluse tõusu kohta pole aga laest võetud. Spikerdamise hüpotees tuleneb asjaolust, et märguandeid pettuse toimumisest ja ka õppejõudude ametlikke hoiatusi on veidi rohkem kui varem. „Ametlikud hoiatused on ikkagi selline jäämäe veepealne osa, enamik spikerdamisest jääb õppejõu ja üliõpilase vahele ning prodekaanid, kes noomitusi teevad, neist teada ei saa,” ütleb Valk.

Näitena märguannetest toob ta ühe majandusteaduste eksami, mille ajal võis toimuda spikerdamine. „Kahtlus tekkis, kuna ülesannete lahendamine oleks pidanud võtma aega viis minutit, aga neid lahendati kümne sekundiga,” räägib Valk, et tõenäoliselt kirjutati vastused kuskilt maha. Ehkki veebipõhiste eksamite puhul on petturluse tõestamine keerukas, siis sellised anomaaliad tekitavad tähelepanu.

Erialati erinev

Päris spikerdamiskindlaks pole eksamit või testi võimalik teha. Õppejõud saavad tudengitele jagada erinevaid ülesandeid, panna küsimusi erinevatesse järjestustesse või näiteks vähendada vastamise aega nii, et ei oleks aega kuskilt maha kirjutada. Aune Valgu sõnul on viimase näite puhul õppejõud teinekord testi tegemise aja spikerdamise hirmus nii lühikeseks pannud, et tudengid kurdavad omakorda, et aega mõtlemiseks ei jäägi.

Ülikooli soovitus õppejõududele on korraldada eksameid nii, et maha kirjutamine ei oleks mõistlik: näiteks mõni pikem essee või siis suuline eksam. Teisalt jällegi ei saa kõikides ainetes niimoodi probleemi lahendada. „Kui sul on ikkagi 300 inimesega majandusteaduslik arvutuslik aine, siis ei ole võimalik sellisel viisil eksamit distantsilt teha,” tõdeb Valk.

Spikerdamise risk sõltub erialast: näiteks ei ole humanitaarias spikerdamine sealsete ainete eripärade tõttu just kuigi vajalik ega mõistlik, pigem on oht plagiaadiks. „Mure on suurem seal, kus tehakse arvutuslikke või valikvastustega ülesandeid,” kirjeldab Valk neid töid, kus soov petmiseks tekib lihtsamini.

Oskus lahendada probleeme

Ei ole ühest põhjust, miks tudengid spikerdavad. See on Valgu arvates kombinatsioon asjaolust, et aine väga ei huvita ja on ülejõu käiv. Samas pole ka aega ja õppetöö iseloom soodustab nihverdamist. Kui pähe õppimist vajava materjali hulk on suur, siis see soodustab pinnapealset õppimist ja ka kiusatust maha kirjutada. Lisaks veel see, et teised petavad ka. Kokkuvõttes sõltub kõik sellest, milline on tudengi probleemide lahendamise viis.

Üks võimalus on raskustesse sattudes ülikoolist välja kukkuda, teine võimalus on paluda õppejõult lisaaega. Lõputult lisaaega aga ei saa ja siis valitaksegi välja langemise hirmus spikerdamine. Spikerdamise ajendiks võib olla ka soov hoida oma hinded korras saamaks stipendiumit. Raha on alati oluline.

Huvitaval kombel võib spikerdamise valik sõltuda ka tudengi kultuuriruumist. Mõnes riigis, eriti väljaspool Euroopat, ei ole spikerdamine nii taunitud tegevus kui Eestis.

Valk toob paralleeli üheksakümnendatest, kui Eesti tudengid läksid esimesi kordi välismaale õppima ja hakkasid seal spikerdama, sest kodus oli nii kombeks.„Soome ülikoolidest on toodud aga sellist näidet, kuidas kaasüliõpilased annavad spikerdanud tudengi üles, sest selline käitumine ei ole grupis aktsepteeritud,” räägib ta erinevate kultuuride suhtumisest õppetöös petmisesse.

Kaalul on usaldusväärsus

Valskuse vastu võidelda on keeruline. Õppeprorektor võrdleb seda politsei tööga: kõiki pettureid pole kindlasti võimalik tabada, kuid saab teha kõik, et sohitegemist oleks vähem. Tartu ülikool on olnud eestvedajaks, et Eestis võetaks kasutusele elektroonsete eksamite ja testide jälgimiseks mõeldud tarkvara Proctorio, mis nüüdseks on Haridus- ja Noorteameti kaudu ka teiste kõrgkoolideni jõudnud. Tartus kasutati selle asendusena kahte tarkvara eelmisel kevadel arstiteaduse lõpueksamil.

Sisuliselt on tegemist jälgmistarkvaraga, mis läbi testi tegija arvuti kaamera salvestab tema käitumist. Samuti lukustatakse testi tegemiseks arvuti ekraan nii, et seal saab teha vaid eksamitööd. Õppejõud ei pea sealjuures tudengeid jälgima, vaid tarkvara analüüsib võimalikke kahtlasi käitumisi ise ning siis saab neid juba eraldi kontrollida. Selliste lahenduste kasutamisega on Valgu sõnul palju andme- ja isikukaitselisi küsimusi, mistõttu on ka nende kasutuselevõtt veninud.

Ühe olulise sammuna on ülikool üle 15 aasta uuendamas õppekorralduseeskirja, kus petturlust täpsemalt käsitletakse ja sellele reageerimine kiiremaks ja lihtsamaks tehakse. Praegu on tegu protseduuriga, kus õppejõud peab tegema prodekaanile esildise noomituse tegemiseks ja korduseksamit saab tudeng teha alles järgmisel aastal. Kõik eksimused pole aga nii põhjalikku käsitlust väärt ja nii jäävad lahendused õppejõu ja üliõpilase vahele ning varjatuks. Seega ülikool ei tea enamikest petturlusjuhtudest. Uue eeskirjaga muudetakse süsteem selliseks, kus õppejõu tehtud hoiatus tudengile saab kohe ka õppeinfosüsteemi kirja ning eksimused fikseeritakse. Loodetakse, et selline kiire ja kohene reageerimine muudab käitumist.

Spikerdamisele, isegi kui seda on vähe, ei saa käega lüüa ning selle vastu võitlemine on Valgu sõnul vajalik. Aus mäng annab garantii, et Tartu ülikoolist saadud hariduse kvaliteeti saab usaldada.