Tallinna Keskraamatukogu on võtnud eriti viimastel aastatel oma südameasjaks seenioridele mitmekülgse toe pakkumise, sealhulgas aidates neid viia lähemale erinevatele tehnoloogilistele lahendustele. Praegu juhib kogu seenioridele suunatud tegevuste programmi raamatukogu sotsiaalse kaasatuse peaspetsialist Leelo Ainsoo.

Nagu kõigil, on ka Tallinna Keskraamatukogul olnud viimane aasta väljakutseterohke, seda ka seenioride kaasamisega. Praegu toimub raamatukogu teenuste osutamine piiratud mahus, seega ei saa ka vanemaealised tulla raamatuid laenama või nõu otsima kohapeale. Kuigi paljud on leidnud raamatukogu virtuaalsetes kanalites, seisavad raamatukogutöötajad silmitsi sellega, kuidas vanemate inimestega jätkuvalt ühendust hoida ning neid oma tegemistesse kaasata.

Elukorraldus seab proovikivid info levitamisele

Leelo Ainsoo sõnul on tunda seenioride väsimust praeguse elukorralduse suhtes. „Kui 2020. aasta alguses hakkas üha enam vanemaealisi keskraamatukoguga ühendust võtma ka veebi teel, siis viimase aasta jooksul on järjest keerulisem leida uusi seenioreid raamatukogu teenustega liituma. Meil on mitmeid võimalusi, nii koolitusena kui individuaalse nõustamistena, mis aitavad erinevate digikeskkondadega paremini sõbraks saada. Hoolimata meie pingutustest jõuda infoga õigete inimesteni, on distansilt toimetamine kordades keerulisem kui silmast silma. Osa vanemaid inimesi ei oska praegu selle peale tullagi, et meilt abi küsida,” ütles Ainsoo.

Kuigi praegune aeg sunnib üha enam mõtlema, kuidas vajalik info vanemaealisteni jõuab, on aastatepikkuse töö tulemusena suur hulk seeniore raamatukogu käest abi saanud ning seda ka praegu aktiivselt otsimas. See kõik on sündinud keskraamatukogu töötajate vaba tahte ja panuse tulemusena.

Peamised küsimused on seotud e-teenustega

Kõigi seenioridega seotud tegevuste kokku viimiseks loodi katusnimi „Õnnelik seenior”. Tallinna Keskraamatukogu pakub seenioridele personaalset tasuta digiõpet, osalemisvõimalust Skype’i vestlusklubis ja näiteks kohtumisi mäluklubis. Samas otsivad seeniorid abi kõige enam just telefoni teel, sooviga teada saada, kuidas erinevaid e-teenuseid kasutada või lähedastega sotsiaalvõrgustikes suhelda.

„Just koroonaviiruse periood on toonud välja kõige suuremad valukohad, mis näitlikustab fakti, kuidas edukas digiriigis väga paljud vanemaealised ei tule toime tehnoloogia vahendusel eluks vajaminevate tegevustega. Peamised küsimused on seotud e-teenuste kättesaadavusega, sealhulgas digiregistratuuriga, e-poodide kasutamisega, samuti igapäevase suhtlusega nagu e-kirjade saatmine ja videokõnede tegemine. Samuti tuntakse järjest enam huvi ka e-raamatukogudest raamatute laenamise vastu,” rääkis Ainsoo.

Digikogemusi ja -teadmisi jagatakse digiseenioride grupis

Lisaks telefoni teel nõustamisele on siiski palju vanemaealisi, kes on hakanud raamatukogu toel rohkem enda isiklikku arvutit või mõnda muud nutiseadet kasutama. See loob võimaluse võtta osa lahendustest, mille nimel Tallinna Keskraamatukogu ja selle haruraamatukogud töötavad. Need vanemaealised, kellel on juba piisavad digioskused olemas, on kutsutud digiseenoride gruppi, kes saavad üheskoos oma teadmisi täiendada ja enda kogemusi ning mõtteid jagada.

„Nimetame seda seltskonda tõesti digiseeniorideks ja neile see nimetus väga meeldib. Praegu saavad aasta aega õppinud digiseeniorid kokku kolm korda kuus. Oleme digioskuste pakkumise võimalusi laiendanud ja nüüd on võimalik osaleda digiõppes juba ka meie erinevates haruraamatukogudes,” lisas Ainsoo.

Oluline on sotsiaalselt aktiivne püsida

Nende jaoks, kes veel ei tea, kas digioskuste arendamine ühises grupis on huvitav, lõi raamatukogu Skype’i vestlusklubid. Sinna on oodatud kõik seeniorid, kes soovivad eluga kursis olla, jagada oma mõtteid ning kuulda, mida mõtlevad ja teevad eakaaslased. „Vestlushommikute teemad ja tegevused on väga erinevad: räägime igapäevaelust, kirjandusest, muusikast, jagame digioskusi, korraldame erinevaid mäluga seotud tegevusi, mängime ja nuputame. Osalejad on väga aktiivsed, pakuvad ise teemasid ja tegevusi, näitavad oma loomingut ja jagavad eduelamusi,” ütles Ainsoo.

Vanemaealise jaoks on vaimse tervise ja sotsiaalse kapitali hoidmise jaoks oluline omavaheline suhtlus. Lisaks veebisuhtluse elavdamisele aitab Tallinna Keskraamatukogu hoida seeniore kursis ka maailmas toimuvaga. Kui seenioril puudub võimalus lugeda mõnd huvipakkuvat uudist, loevad raamatukogu töötajad telefoni või Skype’i teel uudiseid portaalidest ning suurematest päevalehtedest neile ette. „Loeme uudiseid videokõne vahendusel ka kahe hoolekandeasutuse elanikele. Pakkusime sealsetele tegevusjuhendajatele võimaluse, mis on uus nii meile kui ka neile,” rääkis Ainsoo.

Seenioreid tuleb toetada, mitte nende eest ära teha

Raamatukogu panusega on kasvanud seenioride digipädevus ja infoteadlikkus. Ainsoo sõnul on murekohaks jõudmine nendeni, kel puudub igasugune kokkupuude tehnoloogiaga. „On oluline, et meie üksikud vanemaealised hoiaksid ennast maailmas toimuvaga kursis ja pereliikmete, sõprade ning tuttavatega ühenduses,” ütles Ainsoo.

Samas sõltub Ainsoo sõnul palju sellest, kas vanem inimene üldse tahab midagi uut õppida. Sageli puudub seenioridel selleks motivatsioon, sest lapsed teevad nende eest palju ära. „Tegeleme raamatukogus tihti sellega, et vanemaid inimesi motiveerida ning julgustada midagi uut õppima. Koputame nooremate inimeste südametunnistusele, et nad oleksid rohkem oma vanemate jaoks olemas, ise mitte kõike ära tehes. Sageli lähme lihtsama vastupanu teed, sest nii võib kuluda vähem aega, aga jätame ikkagi endale meelde, et eduelamust otsib iga inimene, mitte ainult noor,” sõnas Ainsoo.